AASTA ILMAÜLEVAADE ⟩ 2021. aastal aastal purunes mitu Eesti ilmarekordit

Eelmise aasta suvi oli Eestis kõigi aegade kõige soojem. Foto: Eve Naaber / Sakala

Ilmateenistuse andmetel oli lõppenud 2021. aasta normist veidi soojem, päikesepaistet oli normist enam ja sademeid oli normist vähem.

Suve keskmist õhutemperatuuri arvestades oli eelmine suvi Eestis läbi aegade kõige soojem, samuti sündis juunikuu kõigi aegade soojarekord. Vaatlusjaamades sündis uusi ilmarekordeid kõikjal Eestis.

Eesti keskmine sajusumma oli 618,4 millimeetrit (norm 662 millimeetrit), see on 21. koht sademete vähesuse poolest alates 1961. aastast.

Eesti keskmine õhutemperatuur oli 6,7 kraadi (norm 6,4 kraadi), see on 10. koht alates 1922. aastast. Sama soe oli ka 1961., 1992., 1999. ja 2006. aasta.

Eesti keskmisena oli päikesepaistelisi tunde 1905,8 (norm 1829,6 tundi). Päikese rohkuse poolest 17. koht alates 1961. aastast.

2021. aasta ilma kokkuvõte. Foto: Riigi Ilmateenistus

Viimane kevadine lumesadu oli 6. mail, mil mõnel pool sadas lühiajaliselt lund. Sellest tekkinud lumevaip püsis paar-kolm tundi.

Esimene sügisene lumesadu oli 16. oktoobril kui sadas siin-seal veidi jää- ja lumekruupe. Lumikatet sellest veel ei tekkinud.

Kõige soojem kuu oli juuli, kui Eesti keskmine õhutemperatuur oli 21,2 kraadi (norm 17,8 kraadi).

Kõige külmem kuu oli veebruar, kui Eesti keskmine õhutemperatuur oli -5,7 kraadi (norm -3,8 kraadi).

Kõige päikeselisem kuu oli juuni, kui Eestis oli keskmisena päikesepaistelisi tunde 383,6 (norm 275,3 tundi).

Kõige sajusem kuu oli august, kui Eesti keskmine sajuhulk oli 121 millimeetrit (norm 81 millimeetrit).

Kõige kuivem kuu oli veebruar, kui Eesti keskmine sajuhulk oli 17 millimeetrit (norm 39 millimeetrit).

Ilmateenistuse aasta ilmasündmuste Top 10

1. Läbi aegade kõige soojem suvi.

Suve keskmine õhutemperatuur oli 18,6 kraadi (norm 16,4 °C). Eelmine rekordiliselt soe suvi oli nii 2010. kui ka 2011. aastal (18,1 kraadi) arvestatuna alates 1922. aastast.

Tartus oli suve keskmine õhutemperatuur 18,9 kraadi (norm 16,7 kraadi), ehk alates 1866. aastast kõige soojem suvi.

2. Kaks kuumalainet suve jooksul.

Kuumalaineks loetakse olukorda, kui päevased õhutemperatuuri maksimumid ületavad 27 kraadi kolmel ja enamal järjestikusel päeval.

Esimene kuumalaine kestis 18.–23. juunini, teine ja pikem oli 30. juunist 18. juulini.

Kõige pikemalt kestis kuumalaine Kuusiku meteoroloogiajaamas, 19 päeva järjest (30. juuni – 18. juuli).

Eriti ohtliku kuumalaine (30 kraadi kolme või enama päeva jooksul) pikkuseks kujunes sõltuvalt asukohast esimese kuumalaine ajal kolm kuni viis päeva. Kesk- ja Lõuna-Eestis oli üle 30-kraadiseid perioode suisa mõlemal korral.

3. Suve UV-indeksi maksimumväärtus oli 8,2.

See mõõdeti Roomassaares 23. juunil ja Haapsalus 11. juulil. Antud väärtus oli nii Roomassaare kui ka Haapsalu jaama uus suve rekord. Eestis seni kõrgeim UV-indeks 8,6 on mõõdetud 2008. ja 2011. aasta suvel Tõraveres.

4. Soe ja kuiv juuni. Uus juunikuu soojarekord.

Eesti keskmine juunikuu õhutemperatuur oli 18,8 kraadi (norm 14,8 kraadi). Arvestatuna 1922. aastast ei ole varem nii sooja juunikuud esinenud. Hoolimata vaatlusrea pikkusest, kas 50 või 150 aastat, platseerus juuni enamikus ilmajaamades esimeseks, vaid üksikutes jäi teisele kohale.

Enamik ilmajaamu said uued juuni soojarekordid. Uuenes Eesti juuni soojarekord – 23. juunil mõõdeti Narva meteoroloogiajaamas 34,6 kraadi.

Juunis oli Eesti keskmine sademete summa 31 millimeetrit, mis on 44 protsenti klimaatilisest normist (norm 70 millimeetrit). Arvestatuna 1961. aastast on juuni veel kuivem olnud kolmel aastal – 1969, 1992, 1988.

5. Soe juuli.

Eesti keskmine õhutemperatuur oli juulis 21,2 kraadi (norm 17,8 kraadi). Arvestatuna 1922. aastast on juuli veel soojem olnud vaid ühel aastal – 2010, mil Eesti keskmine kuu õhutemperatuur oli 21,8 kraadi.

Hoolimata vaatlusrea pikkusest, kas 50 või 150 aastat, asetseb juuli enamikus ilmajaamades teisel kohal, üksikutes ilmajaamades esimesel kohal.

Eesti juuli soojarekord jäi seekord püsima. Kuid eriliselt soe ilm tõi kahele ilmajaamale kaasa uued kuu soojarekordid. Juuli uue soojarekordi sai nii Kunda kui ka Ristna rannikujaam. Kundas mõõdeti 10. juulil maksimaalseks õhutemperatuuriks 33,9 kraadi ja Ristnas tõusis 27. juulil maksimum 31,7 kraadini.

Pakri ilmajaamas sadas 6. juulil 62 millimeetrit, sellest 59 millimeetri ühe tunni ja 10 minutiga (juuli sajunorm on 59 millimeetrit).

6. Sajune mai.

Kuu möödus kõikjal Eestimaal väga sajuselt.

Mõnel pool sadas vihma enam kui kaks kuu sajunormi. Eesti keskmine sajuhulk oli 83 millimeetrit, mis on 196 protsenti normist (norm 42 millimeetrit). Arvestatuna 1961. aastast ei ole nii sajust maikuud varem esinenud.

Eelmine rekordiliselt sajune mai oli 1995. aastal, mil Eesti keskmisena sadas 81 millimeetrit.

Kõige sajusem oli mai Narvas: 196,8 millimeetrit. Narva ja Narva-Jõesuu vaatlusridades ei ole nii sajust maikuud varem esinenud. Eelmine rekordiliselt sajune mai oli 1923. aastal, mil Narva-Jõesuus sadas 137 millimeetrit.

Narva ja Narva-Jõesuu vaatlusridades ei ole nii sajust maikuud varem esinenud. Eelmine rekordiliselt sajune mai oli 1923. aastal, mil Narva-Jõesuus sadas 137 millimeetrit.

7. Augustis algasid kaua oodatud sajud, mis lõpetasid pikalt püsinud kuivuse.

Kuu möödus kõikjal väga sajuselt – siin-seal tuli kuu jooksul vihmavett enam kui kaks kuu sajunormi, vaid üksikutes kohtades oli sademeid alla normi. Mõnel pool tuli ööpäevaga sademeid enam kui pool kuu sajunormi.

Eesti keskmine sajuhulk oli 121 millimeetrit ehk 150 protsenti normist (norm 81 millimeetrit). Arvestatuna 1961. aastast on tänavune august sademete rohkuselt 10. kohal. Rekordiliselt sajune oli august 2008. aastal, mil Eesti keskmisena sadas 166 millimeetrit.

Lääne-Nigula meteoroloogijaamas ei ole nii sajust augustikuud veel olnud. Sealne augusti sademete summa oli 211 millimeetrit (norm 80 millimeetrit). Eelmine rekordiliselt sajune august oli Lääne-Nigulas 2005. aastal, mil sadas 186 millimeetrit.

Maksimaalseim sajuhulk ööpäevas, 64 millimeetrit, mõõdeti Audru hüdromeetriajaamas 25. augustil.

8. Külm detsembri esimene dekaad.

Eesti keskmine õhutemperatuur oli -8,7 kraadi (norm +0,1 kraadi).

Arvestatuna 1922. aastast on detsembri esimene kolmandik veel külmem olnud vaid neljal aastal – 1973 (-10,9 kraadi), 1937 (-8,9 kraadi), 1959 (-8,9 kraadi) ja 1945 (-8,8 kraadi).

Viimase 20 aasta jooksul on veidi soojemad olnud 2002 ja 2001, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli vastavalt -7,9 kraadi ja -7,2 kraadi. Kõige soojem on detsembri esimene kolmandik olnud 2006. aastal, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 7,0 kraadi.

9. Jäävihm.

23. veebruaril sadas mitmel pool Mandri-Eestis jäätuvat vihma, mis muutis teed-tänavad liuväljadeks.

10. Oktoobritorm.

Üle Eesti 21.-22. oktoobril liikunud torm murdis mitmel pool puid-põõsaid ja siin-seal tõstis majadelt katused.

Tormi-iilide maksimaalsed kiirused tõusid mõnel pool üle 30 m/s – Sõrves registreeriti puhangute kiiruseks 33,5 m/s, Roomassaares 33,1 m/s ja Vaindlool 30,8 m/s.