/nginx/o/2011/02/28/527095t1h1670.jpg)
Alates jäämurdehooaja algusest ehk 31. jaanuarist on veeteede ameti mitmeotstarbeline laev EVA 316 teenindanud Pärnu ja Liivi lahel 13 laeva.
Pärnus on jäämurdja abi vajanud juba 13 laeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates tänasest peab kõigil Pärnu sadamasse sisenevatel ja sealt väljuvatel jäämurdja poolt teenindatavatel laevadel olema jääklass 1C Lloyd`s Registri järgi või samaväärne teiste klassifikatsiooniühingute jääklass ja peamasina võimsus mitte vähem kui 1600 kW, teatas veeteede ameti pressiesindaja.
Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.12.2003. a määrusele nr 265 jäämurdetööde korrast teenindatakse Pärnu sadamat jäämurdjaga avamere poolt kuni kohani, mis on määratletud koordinaatidega 58º 21',4 N ja 24º 27',0 E, st et vajaduse korral toob jäämurdja laeva jääpiirist kuni nende koordinaatideni. Sadama akvatooriumis peab talvise navigatsiooni tagama sadama valdaja.
Veeteede ameti talvise navigatsiooni talituse juhataja Martin Kaarjärve sõnul on talvise navigatsiooni tagamisel väga oluline jäämurdjate ja sadama vedurlaevade koostöö. «Kui jäämurdja on kaubalaeva toonud sadama akvatooriumini, siis peab sadam saatma talle vastu piisavalt võimsad vedurlaevad, mis suudavad abistada laeva sadama akvatooriumis. See võimaldab jäämurdjal kiiremini suunduda järgmise tellimuse täitmisele,» lisas Kaarjärv.
Pärnu sadamast kuni Sorgu saareni on jää paksus kuni 30 sentimeetrit ning Sorgu saare ja Kihnu vahelisel alal esineb kohati rüsi- ja raskesti läbitavat jääd. Jääpiir on Kihnust 5–10 miili lääne poole ja jää paksus jääpiirist kuni Kihnu saareni ei ületa 10 sentimeetrit. Rüsijää piirkonnas vajavad jäämurdja abi kõik laevad.