Külm kompab taluvuse piire

Reede keskpäeval pakkus külma ilma ja aurava mere koosmõju Tallinna Lennusadamas apokalüptilist vaatepilti.

FOTO: Mihkel Maripuu

Pakaseilmade karm käsi aitab välja selgitada riigi, omavalitsuste, ühistute ja inimeste nõrgad kohad


Kas peaksin olema pahane, et üleeile Pärnust ostetud diiselmootoriga auto ei läinud eile hommikul käima? Ei. Sehkendasime eile koos müüjaga masina ümber, püüdes seda kõigepealt laadida ja soojendada, lõpuks aitas aga ikkagi vana hea käimatõmbamine.

Meist kõndis tõtakal sammul mööda mees ja tuli siis peagi sama teed mööda tagasi, akulaadija käpikute vahel. Külm paneb Eesti inimeste ja ka riigi taluvuse proovile ning siin aitavad kõik kõiki sõltumata rahvusest või ilmavaatest.

Pärnu ja Tartu vahel oli liiklus nii laupäeval kui ka pühapäeval harvaesinevalt hõre, aeg-ajalt seisis tee ääres mõni masin, mille kõrval hüples murelik omanik. Ja mida siin üldse imestada, kui isegi rongid ei saa sõita – eile hommikul avastati raudteel Põlva ja Vastse-Kuuste jaama vahel raudrööpa külmamurd ning Tallinna-Põlva-Koidula reis lükati kahe tunni võrra edasi.

Aga juhtus ka palju hullemat kui rongiliikluse häire või sadade, isegi tuhandete autode surm ja ülestõusmine läbi halli kivi. Tulekahju võttis pärastlõunase seisuga paraku ka kahe mehe elu – Vändra vallas Aluste külas ja Tartus Piiri tänava korteris.

Päästeamet andis kõnekad andmed – nii said nad ülemöödunud laupäeval kokku 62 väljakutset, sealhulgas 26 tulekahjudele. Sel külmalaupäeval tuli aga väljakutseid ligi kaks korda rohkem ehk 109, neist 51 tulekahjudele.

Kasvu põhjuseks on mõistagi ülekütmine. Aga ka päästeamet ise kurtis, et pakane viis mitmed tuletõrjemasinad ja iseäranis nende veeseadmed rivist välja. Ameti valvepressiesindaja sõnul ei ole probleemiks ainult ahjude ülekütmine, vaid ka puhastamata korstnad, milles süttib pigi ja tahm.

Kiirabi ja veetorud

Just nagu päästeametil oleks veel tööd vähe olnud, pöördus nende poole murelik kodanik, kelle arvates oli luik Tallinnas Kopli sadama lähedal jää külge kinni külmunud. Kui päästjad luigele appi tõttasid, paterdas lind paarkümmend meetrit eemale. Pritsimehed nägid, et «külmunud» luik valvas ühe koha peal oma toidutagavara.

Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas ütles, et laupäevase ööpäeva jooksul tegeles kiirabi viie alajuhtunud patsiendiga, sellele lisaks tuli vaeva näha paari-kolmekümne veel alajahtumata inimesega, kes olid joobes. Läinud nädala varasematel päevadel oli alajuhtunud patsiente vaid ühe-kahe ringis.

Tartu Veevärk sai laupäeval seoses külmunud torustikega kümme väljakutset, eile pärastlõunal oli neid aga juba üle kümne.

«Külmumised toimuvad valdavalt keldrites või siis torustike läbi vundamendi minevas osas,» selgitas ettevõtte juhataja Toomas Kapp.

Ehkki lõviosa väljakutsetest olid seotud majadesse sisenevate või majades olevate torudega, pidi Tartu Veevärk eile tegelema ka suure vana malmist magistraaltoruga, mille külm ära lõhkus.

«Kontrollisime järele – maapind on praeguseks juba enam kui meetrisügavuselt külmunud,» rääkis Kapp.

Tema ennustuse kohaselt võib olukord muutuda isegi hullemaks, kui külm mööda läheb – siis hakkavad lahti sulama Itaalia päritolu viletsast metallist kuulkraanid ja igasugu tihendid ning siin-seal tekivad purskkaevud.

Kapp soovitas majaomanikel siiski mitte meelt heita, kui joogiveetoru on külmunud. Lahti saab sulatada nii plastist kui ka metallist veetorusid ning vähegi torudest midagi jagav majaomanik saab mõndagi ise ära teha. Metalltoru puhul aitab nimelt toru kuumutamisest.

«Üks variant on panna raudtoru külge keevitusaparaat ja tekitada lühis, siis läheb toru kuumaks ja sulab. Teine võimalus on soojendada toru leeklambiga,» selgitas Kapp.

Ei ole vist vaja lisada, et tegijal peab olema arusaam füüsikaseadustest nii kuuma, külma kui ka vee kohta.

Plasttoruga on veidi keerulisemad lood – kui puhuriga soojendamisest pole tolku, kasutatakse nende lahtisulatamiseks nii kuuma vedeliku kui ka kuuma auruga läbipesu. Veevärk ühendatakse maja sees lahti ja keeratakse väljast kinni. Siis viiakse toru sisse survepesuvoolik ja lastakse külmunud kohale sooja vett.

Seda saab teha ka tavalise kodusurvepesuriga, aga oluline on just nimelt see, et saaks kraani ka õuest kinni keerata – muidu purskab pärast külmunud koha lahtisulatamist tuppa paras kogus vett.

Mõnigi autoabifirma ei võtnud eile abivajajate kõnesid vastugi. Firma Kleenets juht Reigo Kleemann tunnistas, et ei jõudnud eile päeval vahepeal isegi keha kergendama. «75 protsenti masinatest on diiselmootoriga autod,» rääkis ta.

Auto vanus ei loe

Kleemann ei ole päris nõus nende spetsialistidega, kes soovitavad auto külmaga üldse seisma jätta.

«Kui masin jääb seisma, on selle uuesti käimasaamine veel keerulisem – võimalusel tuleks ikka iga päev sõita,» rääkis ta. «Mul endal on diiselmootoriga Volvo, mis sõitis vahepeal vähe ja ei läinud ka soojema ilmaga käima. Nüüd olen sellega iga päev sõitnud ja probleeme pole.»

Alla miinus 25 kraadi on eriti diiselmootoriga auto käivitamine Kleemanni sõnul paras vägitegu ja siin ei ole lollikindlaid reegleid ei auto vanuse, aku võimsuse või uudsuse ega millegi muu osas.

«Olen nüüd käinud käivitamas ka aastavanuseid masinaid – just tegelesin ühe üsna uue Mercedesega, millel oli pealekauba nüüd äsja vahetatud ka aku,» rääkis autoabimees.

«Ka bensiinimootoriga masina puhul ei pruugi aidata ei uus aku, korras generaator ega starter. Ma just käivitasin autot, millele oli pandud paari päeva eest täiesti uus aku,» lisas ta.

Vabalt võib juhtuda ka nii, et külmema ilmaga käima läinud auto ei pruugi enam käivituda veidi soojema ilmaga.

Lõppkokkuvõttes on sellise külmaga Kleemanni hinnangul ainus lollikindel lahendus eelsoojendus. «Mul endal on vana, 1989. aasta puksiir-Volkswagen, millel on plokisoojendus ja see läheb iga ilmaga käima,» rääkis ta.

Kundas juhiti üle kallaste tõusnud jõgi voolusängi tagasi

Pakane tegi Lääne-Virumaal mitmel pool paksu pahandust, nii tõusis reedel Kunda jõgi alamjooksul üle kallaste. Kui käre pakane kaanetab jõe, otsib vesi endale teed jää peal, külmudes omakorda, ja nii ummistab jää jõesängi ning vesi leiab tee mujale.

Laupäevaks telliti Kunda jõele Lontova silla juurde rasketehnika, päästetöödele kaasati kümmekond meest Kirde kaitseringkonna pioneeripataljonist ja päästeametist, kes püüdsid jõge voolusängi tagasi juhtida. Hilisõhtuks suudeti majade juurde vee juurdevool enamasti peatada ja osaliselt ära suunata jõe vasakkaldal asuvale luhale. Tööd jätkusid ka eile.

Enne kui kriisikomisjon kokku tuli, hakkasid elanikud ise väiksemaid päästetöid tegema, näiteks truupe jääst puhtaks tegema. Inimesed kartsid, et jää ja vesi panevad tee kinni, siis ei saa poodi, kooli ega tööle, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

Sadama tee elanike arvates oleks Kunda linnavõimud pidanud veeõnnetusele kiiremini reageerima ja alustama päästetöid juba reedel. virumaateataja.ee

Tagasi üles