/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2012/02/06/944228t1h1b8f.jpg)
Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika vanemteadur Marko Kaasik rääkis, et senise prognoosi kohaselt võib soojemat ilma toov madalrõhkkond Eesti kohale jõuda nädala pärast.
Teadlane: madalrõhkkond peaks läbi murdma nädala pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaasik seletas, et praegune ilm on meile tulnud Siberist – nimelt on Siberi kõrgrõhkkond laienenud väga kaugele läände ning kõrgrõhuvöönd ulatub Lääne-Euroopasse välja.
«Seal on kõrgrõhuvööndi lõunaservas idakaardetuuled, mis toovad külma õhku Euraasia sisealadelt ehk Siberist,» rääkis Kaasik. Teadlane lisas, et selline asi on talvel küllaltki tavaline.
«Tavaliselt kujuneb meil normaalsetel ja külmapoolsetel talvedel talve teisel poolel välja Siberi kõrgrõhkkond, mis ulatub otsaga Põhja-Euroopasse, aga praegu on ta miskipärast laienenud veel palju kaugemale,» seletas Kaasik.
Ta rääkis, et meil on põhiliselt kaks olukorda, mis võivad talvel esineda: üks on Siberi kõrgrõhkkond ja teine on madalrõhkkonnad Atlandi ookeanilt.
«Vastavalt sellele on külm talveilm või sula, koos külma vaheldumise, lume, lörtsi ja vihmaga,» rääkis ta. «Laias laastus võib öelda, et kümnest talvest seitsmel domineerib Atlandi ookeani õhumass ehk suhteliselt pehmed ilmad ja kolmel Siberi kõrgrõhkkond ja karmid ilmad. Sellel talvel, alates jaanuari lõpust, on ta erakordselt tugev.»
Kaasik ütles, et praegu paistab ka lähem nädal olevat Siberi kõrgrõhuala rüpes. «Kuigi vahel on leebem ilm ja mingi madalrõhkkond tuleb või siis õhumass muutub natukene soojemaks,» rääkis ta.
«Praegustest prognoosidest paistab, et madalrõhkkonnad peaksid läbi murdma umbes nädala pärast, võibolla järgmisel pühapäeval või esmaspäeval,» lisas Kaasik. Seda, kas see on ajutine, ei saa Kaasiku sõnul kuigi kindlalt öelda.
«Rohkem kui kaks nädalat ette näha on kaunis lootusetu,» põhjendas ta. «Kui vaadata seda, mis on varem juhtunud, siis näiteks 1987. aastal püsis selline külm ilm paar nädalat.»
Ta lisas, et 1940. aastal, kui Jõgeval mõõdeti -43,5 kraadine külmarekord, oli praktiliselt terve veebruar rekordiliselt külm.
«Küllaltki tõenäoline on, et see külm püsib veel nädal aega. Võibolla -35 kraadi enam ei tule, aga -30 võib küll tulla,» ütles Kaasik.