Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Veetemperatuure mõjutab omapärane nähtus

Pärnu 26JUN2020 Suvi, puhkus, rand, vesi, päevitamine, kuumus, suvekuumus, kuum suvepäev. Foto Urmas Luik FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees /

Paljud veemõnude nautijad on üllatunud, uurides siseveekogudel üsna suures vahemikus kõikuvaid veetemperatuure: vahel muutub vesi kuumadel suvepäevadel jääkülmaks, kuigi päike kütab endiselt ja tuul ei ole kuigi tugev.

Sünoptik Kairo Kiitsaku selgitusel on sellise, suvitajatele kindlasti meelehärmi valmistava protsessi puhul tegemist süvaveekerkega. «Läänemere kontekstis käsitatakse süvaveekerget kui üsna kitsalt piiritletud vee liikumise viisi,» rääkis Kiitsak. «Süvaveekerge tekib tavaliselt siis, kui tuulega tekitatud merehoovus viib ranna lähedalt pinnavee eemale. Kui on näiteks püsiv maatuul, siis eemaldub soojenenud pinnakiht sageli rannast ja meretuul kuhjab selle eemale avamerele või teise rannaossa. Kui vett kantakse ära pikalt rannalõigult, ei piisa vee juurdevoolust naaberaladelt. Tekkinud tühimiku katab mõne aja pärast süvaveekerge.»

Sünoptik lisas, et alles hiljuti oli tuul meil püsivalt idast ja kirdest ning süvaveekerget esines peamiselt looderanniku läheduses. «Aga nüüd on tuul mõnda aega maa poolt puhunud, lõunast ja kagust ning sama efekt jätkub. Soe pinnavee kiht on põhjaranniku suplusrandadest kaugemale avamerele kantud,» märkis Kairo Kiitsak. Ta lisas, et see ei kehti Narva-Jõesuu puhul. «Seevastu Liivi laht, Väinameri ja muud väiksemad lahesopid on praeguse aja kohta väga soojad, sama kehtib ka paljude siseveekogude kohta.»

Juuresoleval kolmapäevase merepinna veetemperatuuri anomaalia kaardil on sinisega näha külmemaid kohti, kus esineb süvaveekerge. Kiitsak tähendas naljatamisi, et nende jaoks, kes kaardile pilgu heidavad ja plaanivad ennast lähiajal vette kasta, on kõik puhtalt valikute küsimus.

FOTO: water.lv
Tagasi üles
Back