Eestis on pakane läbi aegade viljapuuaedades laastamistööd teinud. Näiteks 1939/1940. aasta karm talv hävitas enamiku Eesti puuviljaaedu, sest suure saagi ning erakordse kuivusega suvi oli puud nõrgaks muutnud.
Pakane ähvardab rikkuda viljapuid
5. veebruar 2012, 09:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõjajärgsetel aastakümnetel on Eesti aretajad teinud sortide külmakindlamaks muutmisel palju tööd ning kodumaised õunapuud tavaliselt külma ei karda. Luuviljalistega on muret rohkem.
Eesti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse vanemteadur Toivo Univer ütles, et alla 30 langev temperatuur hakkab maguskirsse ja ploome kahjustama.
Kahjustusi võivad saada ka pakasepelglikumad pirnisordid.
Pollis luuviljaliste eest hoolt kandev vanemteadur Heljo Jänes arvas, et kui samasugune pakane veel nädala kestab, saavad õiepungad tugevalt kahjustada, eriti maguskirsil, aga võib-olla ka ploomidel. Talvele vastupanu nõrgestab asjaolu, et lund on vähevõitu ning maapind ei ole korralikult külmunud. Samuti ei pruukinud luuviljalised sooja ja pika sügise tõttu talveks korralikku ettevalmistust saada.
Teadlane jätkas, et kuigi ka kaks eelmist talve olid karmid, andsid Pollis veidi saaki nii ploomi- kui maguskirsipuud. «Talvekindlamad sordid saavad ilmselt siiski hakkama, kui veebruari lõpul ja märtsi algul väga ekstreemset ööpäevaringset temperatuuride kõikumist ei tule,» nentis ta.
Hästi hoiab puid Heljo Jänese kinnitusel spetsiaalne pruun paber, millega on Pollis kaetud kõigi nooremate puude tüved. See kaitseb nii ülekuumenemise kui jahtumise eest.
Toivo Univer ütles, et alla 37 miinuskraadi langev temperatuur kahjustab ka Eestis kasvatatavaid õunapuusorte, eriti nooremaid puid.
Noorte puude pakasetundlikkust vähendab teadlase sõnutsi see, kui kuhjata lund esimeste põhiokste hargnemiskohani. Kõrgete puude tüve ümber soovitas ta mähkida kotiriiet, et külmumine ja hiljem sulamine toimuks võimalikult aeglaselt. «Suurte külmade ja sulade kiire vaheldumine on viljapuudele kõige ohtlikum,» rõhutas Univer.
Eriti ettevaatlikud peaksid olema need inimesed, kelle aed asub madalamas kohas, sest seal on külmem.