/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2012/02/02/937768t1h1dd7.jpg)
Postimehe lugeja tegi kolmapäeva, 1. veebruari hilisõhtul Vorbusel pildi valgussammastest, mis sirutusid kõrgele öötaevasse.
Piltuudis: valgussambad Vorbuse öötaevas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on tehtud kella 23.30 paiku hilisõhtul.
«Eredam kollane sammas tekib tõenäoliselt Jänese raudteesilda valgustavast prožektorist, mis ise on puude taga. Tavaliselt on sellest näha vaid vaevumärgatav täpike või peegeldub hajutatud valgus pilvedelt. Halo kestis umbes kümme minutit, siis hajus väga ruttu,» kirjeldas foto teinud Andres Punning.
Valgussambad on pildistatud kaameraga Olympus SP510UZ, säritusajaga 15 sekundit.
Põnevaid optikanähtuseid võivad põhjustada ka autolaternad
Külmadel talvepäevadel leidub looduses palju, mida imetleda – härmas puid, päikesekiirtes sätendavat lund või taevas põnevaid optikanähtusi, ütles klimatoloog Ain Kallis Postimehele kommentaariks Vorbuse valgussammaste kohta.
Ta selgitas, et õhus hõljuvad jääkristallid või -nõelakesed loovad päikese kõrvale mitmesuguseid halonähtusi: rõngaid, valepäikeseid, sambaid.
«Nood kristallikesed peegeldavad ja murravad valguskiiri sarnaselt klaasprismadega. Milliseid nähtusi me näeme, sõltub paljus jääkristallide suurusest, kujust ning orienteeritusest õhus,» rääkis Kallis.
«Vertikaalsed valkjad sambad tekivad tavaliselt horisontaalseilt jääplaadikestelt ja vertikaalsete prismade otstelt peegeldunud valguskiirtest. Nende allikaks on tavaliselt Päike, Kuu või (nagu antud juhul) prožektor,» selgitas klimatoloog.
«Pakaselistel öödel kerkivad sageli taolised peened valgussambad taevasse isegi auto- või tänavalaternate toel,» sõnas Ain Kallis.