/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2012/02/01/936822t1h123f.jpg)
Kui sügisesest rändest jäid mõned rändlinnud maha, siis külma tulekuga lendasid jaanuaris soojematesse kohtadesse ka veelinnud. Siia on jäänud vaid mõned värvulised, kellele võib külma ilma jätkumine saatuslikuks saada.
Enamik rändlinde on külma eest pagenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Suurem osa rändlindudest on ammu ära läinud ja need, kes siia jäid, olid veelinnud. Sooja talve algusega jäi läänerannikule suhteliselt palju veelinde,» rääkis ornitoloog Margus Ots, täpsustades, et näiteks luiged, sinikael-pardid, sõtkad, aulid, kosklad jäävadki sageli nii kauaks, kuni on veel vaba vett ja pole liiga külm. Kui läheb külmaks ja meri kinni külmub, siis liiguvad linnud pisut lõuna poole ja probleeme neil ei teki.
Ots lisas, et praegune külm ilm võib muutuda probleemiks värvulistele.
«Näiteks oli jaanuari alguses mitmel pool näha punarindasid rohkem kui mõnel teisel talvel,» sõnas ta. «Nendega võib küll juhtuda nii, et kui külmalaine on väga pikalt, siis nad kevadeni vastu ei pea. Nii see ongi, et mõned jäävad maha ja kahjuks niisugustel juhtudel mõned surevad ära.»
Siiski lendab ka siia jäänud punarindadest suurem osa ikka kenasti lõunasse ära. Vigaseid ja tõbiseid jääb ikka maha ja nendele saavadki külmad ilmad ilmselt saatuslikuks.
Ots seletas, et pikk külmalaine harvendab oluliselt näiteks meie kõige väiksema linnu, pöialpoisi, ridasid. Loendusandmed näitavad, et pika ja külma talve järel jääb neid alati oluliselt vähemaks.
«Näitena võiks välja tuua veel ka jäälinnu, kes soojal talvel jääb paljudesse kohtadesse meile talvitama, aga kui lõpuks pikem külmalaine tuleb, siis külmuvad ka kiirevoolulised jõelõigud lõpuks kinni ja suur osa siia jäänud jäälindudest võib hukkuda,» lisas ta.
Ots rääkis, et need linnud, kes talvitavad Sahara kõrbe taga, lähevad alati õigel ajal ära. See juhtub tavaliselt septembris või hiljemalt oktoobris.
«Kes lahkumisega hiljemaks jäävad, on Euroopas talvitavad linnud, eriti just veelinnud ja need vaatavadki suuresti ilma pealt,» rääkis Ots. Kui läheb väga külmaks, lendavad nad paarsada kilomeetrit lõuna poole, kus on vaba vett.
Ta tõi välja, et Lääne-Saaremaal ja Hiiumaal, kus olid veel jaanuari alguses hilissügise moodi olud, olid merelahed linde täis, aga kui läks külmaks, siis nad lahkusid.
«Kui mõni üksik rändlind kusagile jääb, siis võib tekkida küsimus, kas ta ei läinud sellepärast, et tal oli midagi viga,» lausus Ots. Lindude tegemistega saab end kursis hoida Otsa blogis www.linnuvaatleja.ee.