Eesti Loomakaitse Liit (ELL) muretseb selle üle, et mitu linna on asunud tänavatele ekslema sattunud haigeid metsloomi seadusvastaselt tapma, ning soovib selle kohta õiguskantsleri seisukohta.
Loomakaitse ei pea linna sattunud rebaste tapmist seaduslikuks
25. jaanuar 2012, 12:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loomakaitse liidu hinnangul ei ole tiheasustusalale sattunud metsloomade arvukuse reguleerimine omavalitsuste pädevuses. Ka ei ole kooskõlas seadustega riiklike ametiasutuste poolt probleemi eiramine ning kohustuste täitmisest kõrvalehoidmine. Lisaks on ulukite tulirelvast laskmine linnaruumis ohtlik inimestele, leiab liit.
Ajakirjanduses ilmunud artiklite põhjal on näiteks Kuressaare ja Viljandi lubanud kohaliku jahiseltsi jahimehi korraldama linna sattunud rebaste arvukuse reguleerimist.
«Eestimaa Loomakaitse Liidu hinnangul ei ole omavalitsuste kirjeldatud tegevus õiguspärane. Samuti ei ole looduslikust keskkonnast linnadesse sattunud metsloomadega seonduvate probleemide lahendamine omavalitsuste pädevuses,» märkis ELL õiguskantslerile saadetud kirjas.
Liit viitab kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele, mille järgi tuleb omavalitsusel tegelda sotsiaalabi, kommunaalmajanduse, heakorra, jäätmete, ühistranspordi, linnaruumi planeerimise ja muu sellisega, mitte aga metsloomadega seonduvaga.
«Samuti jääb ELLile ebaselgeks, kas ja millisel viisil tuvastab omavalitsus haiged loomad ning kuidas käitutakse tervete loomadega. Meediakajastuste põhjal võib eeldada, et ühtegi looma tagasi loodusesse ei toimetata ning probleem lahendatakse koostöös jahiseltsi liikmetega kõikide linnaruumi sattunud rebaste hukkamisega (sõltumata sellest, kas tegemist tervete või haigete loomadega),» kirjutab liidu juhatuse liige Pille Tees.
Loomakaitse liidu hinnangul on looduslikust keskkonnast tiheasustusaladele või muudesse kohtadesse sattunud metsloomadega seonduva korraldamine, sealhulgas vigastatud loomade elujõulisuse taastamine või loodusesse tagasiviimine keskkonnaameti ning päästeameti seadusest tulenev kohustus.
«Kui ka tegemist oleks linnadesse sattunud loomataudi kandvate loomadega, siis ka taudikahtluse korral on probleemi lahendamine riiklike asutuste pädevuses,» märkis Tees.
Ministeerium: linnaloomad pole abitud
Liit saatis samas küsimuses kirja ka keskkonnaministeeriumile, kes vastas, et tiheasustusalal elavate või sinna eksinud metsloomadega seotud probleemid on enamasti seotud linna üldise heakorra ning inimeste või lemmikloomade turvalisuse ja tervisega. «Kui probleemsete isendite ohjamiseks puuduvad muud võimalused tuleb neid mõningatel juhtudel ka hukata,» leidis ministeeriumi asekantsler Andres Talijärv oma vastuses ELLile.
Ta märkis ka, et linnades ja teistel tiheasustusaladel elavad rebased ei ole üldjuhul püsivalt abitus olukorras, mistõttu ei pea nendega tegelema päästeamet või keskkonnaamet, nagu on kirjas looduskaitseseaduses. Tiheasustusaladele tunginud või seal püsivalt elavate jahiulukite jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine ei kuulu ka jahiseaduse reguleerimisalasse, selgitas ministeerium.
Seega jäävad teiste seadustega reguleerimata ülesanded täita kohalikule omavalitsusele ning selleks võivad nad kaasata jahimehi, politsei ja turvatöötajaid, kellel on vajalikud oskused ja teave.