Ülikool edendab metsloomaravi

Martin Pau
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kanakull laseb nokast auto libiseva dünamorihma vilina moodi häält, kui veterinaartudeng Andres Aljas tal ühe käega jalgadest haarab ning teise kaela ümber klambriks seab.

Aljase ülesanne on assisteerida maaülikooli loomakliinikus ravitud kanakulli esimest harjutuslendu. Purunenud kaarnaluu ja kergelt vigastatud silmaga lind leiti mullu novembris Tartu Ülejõe kortermaja rõdult.

Aljase kursusevend, samuti tänavu kevadel ülikooli lõpetav Madis Leivits, seob kulli kummagi jala külge kitsa nahkrihma. Rihmad omakorda haagitakse poolil jooksva nööriga. Loomakliiniku taga lumisel väljal heidab Aljas linnu näilisse vabadusse.

Lind sööstab paarkümmend meetrit lõunakaarde, teeb siis mõnekümnemeetrise pöörde vasakule ja räntsatab lumme. Teine proovilend jääb veelgi lühemaks ning kolmas piirdub vaid paarikümne meetriga.

«See näitab, et ta on loodusse naasmiseks veel nõrk,» sedastab Madis Leivits. «Aga kui läheb sama hästi edasi, võib see paari nädala pärast olla juba mõeldav.»

Vilumust napib

Läinud nädalal allkirjastasid Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen ja Eestimaa Looduse Fondi (ELF) juhataja Jüri-Ott Salm koostöölepingu, milles avaldasid soovi metsloomade meditsiini arendamiseks ning spetsiaalse valikainekursuse lisamiseks õppekavva.

Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teadusdirektor ja professor Ülle Jaakma kinnitas, et Eestis napib professionaale, kes suudaksid anda hättasattunud metsloomadele esmaabi või neid pikemalt ravida. Kimpu kiputakse jääma aga ka juba diagnoosi panekul.

«Metslooma ravi on spetsiifiline, farmiloom on inimesega harjunud, kuid metsloomale tähendab inimese lähedus meeletut stressi,» tõdes Jaakma. «Metsloomade haiguste küsimus on väga oluline, sest just neil ilmnevad tihtipeale kõigepealt tõved, mis võivad ohustada ka koduloomi.»

Abiks raha taotlemisel

Looduskaitse vaatenurgast mainis ELFi juht Jüri-Ott Salm võimaliku teadustöö suunana metsloomadel korduvate sarnaste vigastuste otsimist ning nende analüüsi. Näiteks tõi ta tinahaavlitest saadava mürgistuse mõju jahilindudest toituvaile röövlindudele.

Salmi sõnul näeb ELF uue õppekava juurutamisel oma rolli näiteks raha taotlemisel Keskkonnainvesteeringute Keskuselt.

Loomaarstidiplomile lähenev Madis Leivits on aga ühtlasi ELFi ekspert, olles saanud terve aasta koolitust USAs Virginia metsloomahaiglas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles