Piirivalve palub inimestel merejääle mitte minna ning hoida silma peal ka lastel, kes kipuvad jääle uitama minema.
Merejääle minek on eluohtlik
19. jaanuar 2009, 17:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud nädalavahetusel sai Kirde piirivalvepiirkonna staabi korrapidaja kahel korral teate Sillamäe lahe jääle läinud koolilastest, teatas piirivalveamet.
Sillamäe kordoni häiretoimkond koos politseiga kutsus umbes 500 meetri kaugusele ohtlikule jääle uudistama läinud lapsed kaldale.
Sillamäe linna ümbruse lahele on viimaste päevade miinuskraadide ja soodsa tuule mõjul tekkinud rüsijää. Pealtnäha võib jää tunduda kandev, kuid see on petlik.
Sellisele haprale jääpragudest tulvil jääle minek on eluohtlik, kuna vähimagi tuulesuuna muutuse korral võib rüsijää kergesti kalda küljest lahti murduda ja merele triivida. Samuti on suur oht vajuda läbi äsjakülmunud pragudele tekkinud jää.
Piirivalve paneb lapsevanematele südamele mitte jätta lapsi veekogude läheduses järelvalveta ja selgitada neile jäälemineku ohte.
Merejääle minek võib alati ohtlikuks osutuda, sest jääolud muutuvad pidevalt. Enne jääle minemist palub piirivalve rannaäärsest piirivalvekordonist jääolude kohta informatsiooni küsida.
Olukord järvedel
Alates 13. jaanuarist kehtib jäälemineku keeld kogu Peipsi järve ulatuses.
Tugeva tuule ja sademete tõttu on jääolud Peipsi järvel pidevalt muutunud. Jääpraod on kuni kolme kilomeetri laiused, mis on kaetud õhukese jää- ja lumekihiga.
Lämmijärve, Pihkva järve ja Narva veehoidla jääle on lubatud minna, kuid piirivalve palub sõltumata jääle mineku kaugusest registreerida oma väljumine ja saabumine lähimas piirivalvekordonis.
Jääleminekul võtta kaasa kindlasti jäänaasklid ja selga panna päästevest.
Lämmijärvel ja Pihkva järvel on jää paksus 20 cm.
Info jääolude kohta ja piirivalvekordonite kontaktandmed leiate ka piirivalve kodulehelt.