Kahe viimase talvega kõvasti räsida saanud ning paiguti hulgaliselt hukkunud metskitsede asurkond püsib jätkuvalt madalseisus ning jahimehed on nende küttimise peaaegu täielikult katkestanud.
Kits kui kuuvarjutus
11. jaanuar 2012, 16:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pilt on päris selgelt tasakaalust väljas,» nentis Tartu jahindusklubi direktor Jaak Volmer.
Volmer, kes sõidab paar korda nädalas Alam-Pedja looduskaitseala läbivat Valmaotsa-Palupõhja teed, on alates läinud kevadest trehvanud seal kolm korda karu, paar korda ilvest ning ühe korra kitse.
Metskitsedele võib jahti pidada 1. juunist 31. detsembrini. Tähtvere jahiseltsi esimehe Mait Siimsoni kinnitusel on seltsi hooaja kitsesaak jäänud varem poolesaja isendi kanti, läinud aastal lasti neid vaid kaks.
«Neid on hirmus vähe, mõne aasta tagusega ei anna võrreldagi,» tõdes Siimson.
Tartu jahindusklubi nõuniku Liivi Amori sõnutsi lasti Tartumaal eelmisel aastal 234 kitse. 2010. aastal tabati 570 ning 2009. aastal enam kui tuhat kitse.
Kogu Eestis lasti 2010. aastal üle 5000 kitse, alles 2007. aastal aga ligi 20 000. Lahkunud aasta andmed pole veel koos.
Keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna andmeil oli metskitsede arvukus viimati kõrgseisus aastail 2006–2007. Siis algas langus, mille põhjustena nimetab seireosakond suure asustustihedusega kaasnenud haiguste levikut, kitsi söövate ilveste ja huntide arvukust ning suurendatud küttimismahtu.
Loodusfotograaf Remo Savisaar nentis, et paar-kolm aastat tagasi loendas ta oma retkedel suurimais kitsekarjades 35–40 looma, nüüd on jäänud 4–7 loomast koosnevad karjakesed.
7. jaanuaril metsatiiru tehes nägi Savisaar aga kitsi siiski koguni kolmes paigas, neist ühes kahe eraldi seltskonnana – kokku 18 sõralist.