Võrus mõõdeti piirkonna tuulerekord, kõige rajumad iilid puhusid Sõrves

Võru alajaama katuse minemalendamine jättis Võru linna elektrita. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Pühapäeval Eestit räsinud tormituuled puhusid kõige tugevamini Sõrves, Võrus aga mõõdeti piirkonna tuulerekord.

Ilmateenistuse järelkajas märgitakse, et pühapäeva hommikul Rootsi rannikule jõudnud madalrõhkkond liikus päeval Eesti kohale ning muutus tund-tunnilt järjest jõulisemaks. Selle põhjuseks oli järjest suurenev kontrast keerise lõunaserva mööda liikunud sooja ja Läänemere kohal põhjakaarest alanud külma sissetungi vahel.

Kiiresti liikuv ja ägenev madalrõhkkond liikus otse üle Eesti Venemaale, tõi rohkelt vihma ning tõstis mõneks tunniks tuule erakordselt tugevaks, seda ka lõunapoolsetes maakondades. Võrus, kus terve linn vooluta jäi, mõõdetud maksimaalsed tuuleiilid 26,1 m/s on piirkonna ajaloo tugevaimad. Ligilähedane torm oli seal 22. detsembril 1971, kui tuul tõusis iiliti 25 m/s.

Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna juhtaja Miina Krabbi sõnul mõõdeti eile Valgas tuule kiiruseks 25,9 m/s, kuid seal on varasematel aastatel mõõdetud tugevaimaid tuuleiile: näiteks sama 1971. aasta detsembrilõpu tormis 28 m/s. «Sisemaal on sellise tugevusega torme harvem, rannikul praktiliselt igal aastal,» selgitas Krabbi.

Maksimaalsed tuulekiirused ulatusid pühapäeval saartel üle 30 m/s (Sõrves 31,2 m/s).

Jõuline edelatuul ühes kiiresti langeva õhurõhuga tõstis kiiresti veetaset. Pärnus saabus maksimum kell 16.30, kui veetase oli 137 cm üle keskmise. Kriitilisest piirist jäi puudu 43 cm.

Ilm oli kõige vihmasem Lääne-Virumaal Sämis, kus ööpäeva jooksul mõõdeti 28,2 mm sademeid.