Toilamõisa joast sai kõrguselt Eesti teine

Valaste juga. Foto: Mihkel Maripuu

Kui Postimees kirjutas mais, et Toilamõisas avastati 25,7 meetri kõrgune juga, siis kahtlustati, et tegu on hooajalise nähtusega. Selgus, et nii see ongi, kuid sellest hoolimata registreeriti Toilamõisa juga kui kõrguselt teine juga Eestis.

«Kui suurvesi otsa sai, siis ta jättis oma mühisemise järgi,» meenutas geoloog Kalle Suuroja Ida-Virumaal Valaste ja Toila vahel aprilli lõpus avastatud joa käekäiku. «Neid sünnib ikka iga kevadise suurvee aegu.» Nii kuivas juga peale suurvett päris tilgatuks.

«Paremal juhul kuu aega nad töötavad ja siis, kui sulaveed on lõppenud, jätavad järgi,» sõnas Suuroja. «Kui neid kevadel hakata kokku lugema, siis sadakond kokku saada ei ole keeruline.»

Siiski ei ole geoloogi sõnul nõutud, et juga võib joaks nimetada ainult siis, kui ta vuliseb 365 päeva aastas.

«Meil ilmus uus raamat nimega «Eesti joad» ja sinna me panime need ka, mis igal aastal lühema-pikema perioodi töötavad. Saime kokku 44 tükki – need, mis eksisteerivad ikka natukene pikemat aega ja millel on ka voolusäng olemas,» ütles Suuroja. Raamatusse kirjutati Toilamõisa juga ning see info läks ka maa-ametile.

Suuroja kinnitas, et Toilamõisa juga on kõrguselt Eestis teine, jäädes alla vaid 30,5 meetri kõrgusele Valaste joale. Kõrguseks registreeriti ümmarguselt 25 meetrit, kuna tal selgelt väljakujunenud jalamit ei ole.

«Praeguses nimekirjas panime ta tõesti teisele kohale, lihtsalt tema omapära on see, et ta on lühiajaline,» ütles ta.

Selliste lühiajaliste jugade jugadeks nimetamine on Suuroja kinnitusel mujal maailmas väga tavaline. Seda just eriti kõrgete jugade puhul, mis tulevad platoodelt ja millel on väike valgala.

«Näiteks üks Euroopa kõrgemaid, kuskil üle 750 meetri kõrgune juga Norras, töötab ainult mõni nädal aastas,» sõnas Suuroja.

Uues loetelus on paar juga ka Pakri poolsaarelt. Näiteks kuivenduskraavi otsas olev Uuga juga, mis on samuti lühiajaline. Väga lühiajalisi jugasid siiski nimekirja ei võetud.