Mudelite järgi tuleb talv keskmisest soojem ning jõululaupäeval võib vesine lumi maas olla vaid Ida-Eestis, rääkis Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi õhusaaste modelleerimise vanemteadur Marko Kaasik.
Teadlane: mudelid ennustavad sooja talve
«Need mudelid, mis on, ennustavad keskmiselt soojemat talve,» rääkis Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi õhusaaste modelleerimise vanemteadur Marko Kaasik, rõhutades, et see on siiski palju ebakindlam prognoos kui näiteks lähema nädala oma.
«Madalrõhkkonnad Atlandilt on kaunis aktiivsed ja tulevad järjest Euroopasse peale tuues niisket merelist õhku,» rääkis Kaasik. Ta seletas, et Eesti ilm sõltub suuresti sellest, kas on ülekaalus tsüklonid Atlandi ookeanilt, mis toovad praegu sooja niiske õhu ja sademed või külma toov Siberi kõrgrõhkkond nagu oli kahel viimasel talvel.
Kaasik rääkis, et jämedalt öeldes kujuneb Eesti keskmine talv kolmest külmast ja seitsmest soojapoolsest talvest.
«Kaks hästi külma on nüüd olnud, see ei ütle nüüd, et kolmandat ei tule järele, aga tõenäosuslikult nii ta on, kuna meil on rohkem pehmemaid talvi, kui külmapoolseid,» sõnas ta.
Kaasik lisas, et lumelootus tekib siis, kui tsüklonid muudavad oma liikumissuunda.
«Praegu paistab niimoodi, et lähemad paar nädalat on pooleks – umbes pool aega on kergetes külmakraadides, pool aega sula,» seletas Kaasik. «Aeg-ajalt tuleb lörtsi või lund, aga püsivat lund ei paista. Võibolla Ida-Eestis on jõululaupäeval vesise võitu lumi maas, aga lääne pool on põhiliselt vihma.»
Kaasiku sõnul tänavune detsember midagi erakordset ei ole. Seevastu november oli küll üks sajandi soojemaid.
Pikematest ilmaprognoosides rääkides tuleb arvestada sellega, nagu rõhutavad klimatoloogid, et need on tõenäosuslikud, mistõttu ei pruugi nad paika pidada.