/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2010/11/02/458984t1haa8c.jpg)
Täna õhtul kuulutavad jahimehed välja jõuluaegse jahirahu, mis kestab 24.-26. detsembrini. Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts rääkis, et see on austusavaldus loodusele.
Jahimeeste seltsi juht: jahirahu on austusavaldus loodusele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Traditsioon Eestimaa metsades jahirahu välja kuulutada sai alguse 1993. aastal Viljandimaalt, kus Eesti jahimehed esimest korda jahirahu välja kuulutasid,» rääkis Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Korts. «See tähendab, et jõulude ajal, sel aastal 24.-26. detsembrini, jahimehed jahti ei pea, vaid lähevad metsa ilma püssideta ja viivad loomadele toitu.»
Korts seletas, et see on jahikultuuri osa ja austusavaldus loodusele.
«See on Euroopaliku jahikultuuri osa. Jahimehed on ju osa ühiskonnast ja see on kogu ühiskonnale rahulik aeg,» seletas Korts. «Teiseks antakse sellega signaal, et jahimehed on looduse sõbrad ja on looduse hoidjad ja selle mõistlikud majandajad.»
Kortsu sõnul suhtuvad jahimehed jõuluaegsesse jahirahusse väga positiivselt ning mõnel pool seda rahu ka pikendatakse.
«Kui kahte viimast aastat vaadata, siis on sel ajal päris karm talv olnud ning jahimehed on sel ajal tegelenud loomadele lisasööda viimisega,» rääkis Korts. «Sel aastal sellist praktilist vajadust ei ole, kuna tingimused on kergemad ja loomad saavad söögi ise kätte, aga järjepidevus peaks olema, sest kunagi ei tea, millal karm talv tuleb.»
Söödakohtade mõte on ka selles, et harjutada loomi seal käima, sõltumata sellest, missugused tingimused parasajagu on, et nad leiaksid toidu ka raskemates oludes üles.
Pidulik jahirahu tseremoonia algab kell 17 metsapealinnaks kandideerivas Rakveres.