/nginx/o/2011/12/21/884520t1hd437.jpg)
Põllumajandusteadlase Peeter Viili hinnangul kannatab suur osa Eesti põldudest ülemäärase niiskuse käes, mis võib eriti suurt kahju tekitada just talirukkile.
Vihmane detsember rikub talivilja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pool Eestit on saanud sademeid üle normi ja seal on taliviljade seis natuke nukravõitu,» ütles Saarte Häälele Peeter Viil, kelle sõnul on liigniiskusega eelkõige probleeme Eesti ida- ja lääneosas ning saartel.
Viil märkis, et tänavune vesine jõulukuu on iseenesest üsna tavaline nähtus. Viimase 15 aasta jooksul on vähemalt 11 korral veninud sügis väga pikaks. Tänavuse aasta erakordsus seisneb aga selles, et siiamaani pole kusagil Eestis õiget öökülma olnud.
Niisketel põldudel, kus vett on mullas palju ja õhku vähe ning mürkained pärsivad toitainete salvestamist, on taliviljade toitainete varu praegu 10–15 protsenti väiksem kui möödunud sügisel.
Taliviljade toitainete varumist takistab ka päikesepuudus. Toitainete vaegus mõjub halvasti eelkõige just talirukkile, mis on vettimise suhtes palju tundlikum kui talinisu. «Rukist võib 30–35 protsenti välja minna, nisu on natukene vastupidavam,» sõnas Viil.
Põllumajandusteadlane rõhutas, et pinnaveekahjustuste oht on suurem neil põldudel, mida haritakse adraga. Adratihese korral ei pääse vesi liikuma ja muld jääb väga vesiseks. Pindmise harimise korral aitavad vihmausside uuristatud vertikaalsed käigud niiskust ära juhtida.