Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) hüdroloog Ene Randpuu sõnul on küll Lääne-Eesti jõgede seis väga kõrge, kuid seoses külmema perioodi tulekuga peaks veetase hakkama lähiajal langema.
Hüdroloog: jõgede veetõus jääb lähipäevil pidama
20. detsember 2011, 12:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõige rohkem on jõed tõusnud lääne pool, näiteks Pärnu jõgi,» sõnas Randpuu. «Seal on sademeid olnud äärmiselt palju ja võib-olla on see seotud ka tuulte mõjudega, kuna meri pressib vastu.»
Lääne-Eestis on paljudel jõgedel veepiir üle keskmise ja osal on kirjas juba kõrgeim detsembri seis, mis üldse on mõõdetud. Nende seas on näiteks Kasari ja Vihterpalu jõgi, kuid ka Pärnu jõgi on sinna vaikselt lähenemas.
«Seevastu, kui võrrelda detsembri pikaaja keskmistega, siis on Lõuna-Eestis jõed ainult veidikene kõrgemad, näiteks Põltsamaa jõgi, Pedja jõgi, Väike-Emajõgi, Mustjõgi,» loetles Randpuu.
Osa Lõuna-Eesti jõgesid pole hüdroloogi sõnul veel keskmise tasemeni jõudnudki. Nimelt oli Randpuu sõnul vahepeal just mure, et Lõuna-Eesti jõgedes ei ole piisavalt vett ning see, et tulid sajud ja talve tulek on viibinud, päästis jõed liiga kuivast olukorrast.
Randpuu nentis, et selline veeseis pole kuupäeva arvestades just väga tavaline. «Praegu peaks olema juba talv, aga sellist seisu on esinenud ikka iga kümne aasta tagant,» lisas ta.
Kuna on oodata miinuskraade, jääb Randpuu sõnul tõus lähipäevadel pidama ja ilmselt hakkab vesi langema.
«Kui täna öösel tuleb juba miinust, siis homme juba veetasemed tasanduvad,» rääkis ta. «Võib-olla Emajõgi ja Mustjõgi tõusevad mõne sentimeetri, aga väiksemad jõed jäävad külmade saabumisel kohe pidama ja kui külmad kestavad, siis hakkab veetase langema.»