/nginx/o/2017/06/07/6758333t1h91b6.jpg)
/nginx/o/2018/06/12/7896739t1h1924.jpg)
Kui 2018. aasta saab ekspertide hinnangul olema globaalselt ajaloo kuumimaid, siis tõenäoliselt võib sama öelda ka Eesti puhul. Lõppevast aastast jäävad paljudele ilmselt meelde põuane kevad ja suvi ning ulatuslikud metsapõlengud.
Eestimaa ilm - mida head või halba see tänavu kaasa tõi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klimaatiline päristalv algas Mandri-Eestis alles jaanuari keskpaiku, mil lumikate püsivalt maha jäi. Veel märtsi alguses polnud see lagunema hakanud. Käesoleva aasta talv oli keskmisest umbes kraad soojem ja päikesepaistelisem, ent mullusega võrreldes külmem. Kui aastaaja keskmiseks õhutemperatuuriks loetakse -3,3 °C siis tänavu oli see -2,4 °C (mullu -1,3 °C).
Kõige käredam pakane paukus veebruaris, mil termomeeter näitas keskmiselt -6,9 °C (norm -4,5 °C). Külma poolest paistis eriti silma kuu viimane dekaad, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli koguni -13,2 °C (norm -4,1 °C), mis on alates 1961. aastast napilt teine tulemus. Aasta külmarekord mõõdeti 23. veebruaril Ida-Eestis Tiirikojal, kus termomeetri näit langes -26,5 °C-ni. Samas pakkus küünlakuu ka kõige rohkem talvist päikesepaistet.
/nginx/o/2018/04/02/7743803t1he6ba.jpg)
18. veebruaril mõõdeti Lõuna-Eestis Tuulemäel hooaja kõige paksem lumekate – 29 cm. Meeldejäävaid lumetorme talv kaasa ei toonud.
Keskmisest soojemaks kujunes ka kevad: aastaaja keskmine õhutemperatuur oli 5,6 °C (norm 4,6 °C). Tänavune mai jääb ilmselt paljudele meelde põua ja rohke päikesepaiste poolest. Lisaks sellele, et mai oli ligi neli kraadi keskmisest soojem (14,3 °C), sadas sel kuul vihma peaaegu kõikjal normist kõvasti vähem. Kõige rohkem ägasid põua all Loode-Eesti ja Lääne-Eesti saared ning eriti kannatasid kuivuse tõttu suviviljapõllud. Põuale leevendust toonud vihmad jõudsid enamikesse kohtadesse alles juuni keskpaiku.
/nginx/o/2018/06/12/7896735t1h54ae.jpg)
Paraku soodustas kuiv ilm ka maastikupõlenguid. Mai lõpul põles Kuusalu vallas keskpolügoon enam kui 50 hektaril, juunis kustutasid kümned vabatahtlikud Vikipalus paarisajale hektarile levinud metsapõlengut. Mets ja pinnas olid kuival ajal leekides paljudes kohtades mujalgi.
Talve ja kevade trendi jätkas ka suvi: juunist kuni augusti lõpuni oli Eestimaa ilm samuti normist soojem, päikselisem ning kuivem. Viimase poolsajandi jooksul on tänavusest suvest pisut soojem olnud vaid kolmel aastal. Suvel oli õhusooja keskmiselt 17,8 °C, mida on ligi 2 kraadi normist enam. Kui juuni paistis silma rohke päikesepaiste poolest, siis juuli teine pool oli viimase 57 aasta kuumim. Tänavune soojarekord mõõdeti 29. juulil, kui Harku aeroloogiajaama termomeetri näit kerkis 34,2 °C-ni. August on alates 1961. aastast olnud tänavusest soojem vaid kahel aastal - 1997 ja 2002.
Kuumusest tingitud ilmastikunähtused tegid suvel mitmel pool pahandust. Nii põhjustas tugev äiksevihm 14. juulil Pärnus üleujutusi, sama juhtus 4. augustil Jõgeval. 30. juuli õhtul murdis Harjumaal Ämari külast üle liikunud äikesetorm puid ning 24. augustil põhjustas äike purustusi Kihnus. Juulis ning augusti alguses sadas mitmel pool ka rahet.
/nginx/o/2018/08/21/11301367t1hb2c7.jpg)
Klimaatiline sügis saabus tänavu samal päeval kui astronoomiline sügiski – 23. septembril ja rõõmustas paljusid rohke päikesepaistega ning keskmisest soojema ilmaga. Aasta tugevaimad tuulepuhangud mõõdeti 26. septembril Osmussaarel, kus sügistorm puhus 30,1 m/s.
Esimesi talve märke võis täheldada 25. septembril, kui Vilsandil sadas lumekruupe. 27. oktoobril sadas juba mitmel pool lund ja lörtsi ning päev hiljem oli mitmel pool Mandri-Eestis maa lühikest aega valge.
Olgu lisatud, et Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon avaldas hiljuti raporti, mille kohaselt ajaloo 20 kõige kuumemat aastat jäävad viimase 22 aasta sisse. 2018. aasta peaks esialgsetel andmetel olema kuumuse poolest neljandal kohal.