Talved on ka edaspidi krõbedad

Jäätunud Emajõgi.

FOTO: Ove Maidla

Vaatamata maakera järkjärgulisele soojenemisele ei jää külmad talved ja uued külmarekordid tulemata, neid esineb edaspidi lihtsalt praegusest harvemini, väidab värske uuring.


Eelmise aasta detsember oli Lääne-Euroopas kõige külmem detsembrikuu enam kui saja aasta jooksul. Ka Eestis langesid eelmise aasta novembris mitmed ülivanad külmarekordid, kirjutas Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Globaalse kliimasoojenemise valguses võivad sellised külmaperioodid tunduda kohatuna, kuid see ei ole tegelikult nii. Selle illustreerimiseks analüüsisid Helsingi ülikooli kliimateadlased Jouni Räisänen ja Jussi Ülhäisi, kuidas võivad erinevad kasvuhoonegaaside emissiooni stsenaariumid mõjutada Maa kliimat järgmise nelja aastakümne jooksul.

Nad hindasid 24 erineva kliimamudeli abil kõigi kontinentide (peale Antarktise) globaalseid keskmisi temperatuure aastatel 2011-2050 kuude lõikes.

Selle 480-kuulise perioodi jooksul peaks statistiliselt võttes olema pooled kuud keskmisest külmemad ning neist peaks omakorda 48 kuud langema kümne protsendi kõige külmemate kuude hulka. Teadlaste hinnangul peaks keskmiselt viis kuud purustama teiste aastate samade kuude külmarekordid.

Räisänen ja Ülhäisi võrdlesid oma tulemusi eelmisel sajandil kogutud tegelike kliimaandmetega. Selgus, et nende arvutustes esines külmaperioode palju harvemini.

Näiteks on nende andmetel aastatel 2011-2050 eelmise sajandi standardite järgi keskmisest külmemad ainult 68 kuud ehk 14 protsenti kõigist kuudest. Seejuures langeb kümne protsendi kõige külmemate kuude hulka ainult kuus kuud ehk 1,3 protsenti kõigist kuudest.

«Külmad kuud ei kao kuhugi, neid hakkab olema lihtsalt üsna harva,» selgitas Räisänen.

Nagu arvata oligi, ei mõjuta kliimamuutus kõiki maailma piirkondi võrdselt. Räisäneni sõnul on enamasti ühtlase kliimaga troopikas järgmise nelja aastakümne jooksul peaaegu kõik kuud eelmise sajandi mõistes keskmisest soojemad.

Uuringu autorid leidsid, et põhjapoolkera kõrgetel laiuskraadidel, kus kliima peaks ennustuste kohaselt soojenema troopikast rohkem, esinevad ka edaspidi tõenäoliselt keskmisest külmemad kuud.

Põhjuseks on asjaolu, et statistiliselt ületab nende piirkondade kliima muutlikkus lühiajalises perspektiivis globaalse keskmise temperatuuri järkjärgulist tõusu, varjates juba toimuvaid muutusi troopikaga võrreldes tõhusamalt.

Tagasi üles