/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/01/02/112245t1hcbbf.jpg)
Läänemere jäälõhkumise administratsiooni andmetel on Lääne-Eesti merelahtedesse hakanud tekkima jääkate.
Eesti lahtedesse on hakanud tekkima jääkate
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Organisatsiooni andmetel oli Pärnu lahes ja Matsalu lahes reedel ühe kuni viie sentimeetri ning Haapsalu lähedal ühe kuni kolme sentimeetri paksune jää.
Läänemere jäälõhkumise administratsiooni moodustasid 2002. aastal Läänemere-äärsed riigid, et vahetada infot jääolude kohta ja muuta mereliiklus Läänemerel ohutumaks.
Rootsi meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetel on Läänemerel kõige paksem jääkate on Botnia lahes, kus jää paksus ulatub 30 sentimeetrini. Mitmel pool Soome ja Rootsi rannikul on 20-sentimeetrine jääkate.
Läänemeri on jäätunud ka Venemaal Peterburi juures, kus jääkatte paksus on kuni 15 sentimeetrit.
Rootsi meteoroloogia ja hüdroloogia instituut ennustab jääkatte levimist peagi ka Balti riikide rannikule.
Saksa meresõidu- ja hüdrograafiaameti andmetel oli mullune talv Läänemerel jäävaeseim pärast 1720. aastat, mil piirkonnas algas regulaarne jääkatte jälgimine.
Mullu ulatus Läänemere jääkatte kogupindala tippajal 49000 ruutkilomeetrini. Nii vähe jääd pole Läänemerel mõõdetud kogu ligi 300-aastase mõõtmisperioodi jooksul.
Seni oli jäävaeseim talv Läänemerel aastatel 1988-1989, kui Läänemerel tekkinud jääkatte kogupindala oli 52 000 ruutkilomeetrit. Varasemad rekordid pärinevad 1960.-1961. aasta talvest, kui Läänemerel külmus kinni 53 000 ruutkilomeetrit, ning 1929.-1930. aasta talvest, kui jäätus 58 000 ruutkilomeetrit.
Mulluse erakordselt sooja talve tõttu ei pidanud Soome jäälõhkujad Soome lahel kordagi jääd lõhkuma. Sellist olukorda ei ole varem ette tulnud.