Ligikaudu 6000 liigi hindamisel ilmnes, et praeguseks on ohtu sattunud 44 protsenti mageveemolluskeid, 37 protsenti mageveekalu, 23 protsenti kahepaikseid, 20 protsenti maismaamolluskeid, 19 protsenti roomajaid, 15 protsenti imetajaid ja vesikiile, 13 protsenti linde, 11 protsenti saproksüülseid mardikaid, 9 protsenti liblikaid ning 467 soontaimeliiki.
«Euroopa ja kogu maailma inimeste heaolu sõltub looduslikust toorainest ja looduse pakutavatest teenustest. Kui me praegu jätame uurimata liigirikkuse vähenemise põhjused ega tegutse selle peatamise nimel aega kaotamata, tuleb meil tulevikus selle eest maksta väga kõrget hinda,» sõnas Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Janez Potočnik.
Siiani uuritud liikidest on enim ohustatud mageveemolluskid. Omal ajal laialt levinud jõekarbiliiki (Margaritifera auricularia) võib praegu leida vaid vähestes jõgedes Prantsusmaal ja Hispaanias. Seda liiki, mis praegu kuulub kategooriasse «kriitiliselt ohustatud», peeti 1980. aastatel peeaegu hävinuks. Kõnealune liik on üks kahest ohustatud liigist, mille kaitse jaoks Euroopa tasemel väljatöötatud tegevuskava annab tulevikuks suuri lootusi.
Eelkõige saastatuse, ülepüügi, elupaiga kadumise ja võõrliikide sissetungi tõttu on suures ohus ka mageveekalad. Euroopa tuuraliste kaheksast liigist seitse on praegu suure ohu tõttu sattunud kategooriasse «kriitiliselt ohustatud».
Ohustatud soontaimede hulka kuuluvad ka kultuurtaimede looduslikud liigid, mis on eluliselt olulised toiduainetega kindlustamise seisukohast, nende kaitsmine jäetakse aga sageli unarusse. Kategooriasse „kriitiliselt ohustatud» kuuluv peediliik (Beta patula) on kultuurpeedi looduslik liik ning oluline geeniallikas viirusresistentsuse tõhustamisel. Euroopa majanduslikult oluliste, kuid ohustatud kultuurtaimeliikide hulka kuuluvad ka suhkrupeet, nisu, kaer ja aedsalat.