Instrumentaalsete ilmavaatluste ajaloos on 2007/2008. aasta talve näol tegu läbi aegade kõige soojema talvega Eestis.
2007/2008 – läbi aegade kõige soojem talv Eestis
Kuigi mullune, 2007/2008. aasta talv oli Eestis väga soe, pole see meil kuigi haruldane, sääraseid talvesid tuleb ette aina sagedamini, kirjutab klimatoloog Jaak Jaagus detsembrikuu Eesti Looduses.
Näiteks eelmise sajandi teisel poolel tõusis aasta keskmine õhutemperatuur Eesti eri ilmajaamades 1-1,7 kraadi, kõige väiksem oli tõus loodes Ristnas ja suurem Kagu-Eestis Võrus.
Sealjuures kerkis kolme talvekuu ehk detsembri, jaanuari ja veebruari keskmine õhutemperatuur veelgi kiiremini: poolesaja aasta jooksul üle kahe pügala.
Eelmise talve iseäralikke olusid kinnitavad ka ilmajaamades kogutud arvandmed. Instrumentaalsete ilmavaatluste ajaloos on tegu lausa kõige soojema talvega.
Ka püsivat lumikatet toona Eesti paljudes piirkondades ei tekkinud ning rannikumeri ei jäätunud. Isegi Peipsi järvel ei olnud korralikku tugevat jääkaant.
Käsitledes kolme talvekuu keskmist õhutemperatuuri, osutub 2007/2008. aasta talv kindlalt kõige soojemaks, mullusele järneb soojuselt 1924/1925. aasta talv.
Aegrea (mis algab 1866/1867. aastaga) algusosas, enne 1924/1925. aastat, erakordselt pehmeid talvesid meil peaaegu polnudki. Pärast seda on sääraseid aga järjest enam ete tulnud.
Ilmajaamade andmetel on vaadeldava 142 aasta jooksul kolme talvekuu keskmine tõusnud lineaarselt ligemale 2 kraadi, mida võib pidada väga oluliseks soojenemiseks.
Võrreldes tavapäraste talvedega jäi mullu sooja tõttu lumikate üsna õhukeseks ja seegi püsis lühikest aega.
Eeldusel, et kliima endistviisi soojeneb, peaks ka mullune eriliselt soe talv olema hea näide selle kohta, millised võivad Eestimaa talved olla tulevikus.