Muidu nii tavaline kalavõrkude kontrollimine merel võttis ootamatu pöörde, kui kaks Vergi kalurit meres ujuvat karu nägid. Peeter Hussari sõnul kuuleb tema millestki sellisest Eestis esimest korda.
Kalurile ujus meres karu vastu
1. november 2011, 07:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vergi küla kalur Uudo Kalm sättis ennast möödunud reede hommikul videviku ajal merele võrke kontrollima minema, kui märkas, et veidi varem samal põhjusel oma paadi vette ajanud ja merele suundunud Harri Tommula otsa ringi pööras ja kalda poole tagasi hakkas tulema. “Harri tuli ja ütles, et karu on vees,” meenutas Kalm, kes seejärel nägi musta kogu umbes 400 meetri kaugusel rannajoonest.
Harri Tommula sõnul oli mesikäpp esialgu ujunud suunaga merele, aga teda märgates mõtles karu ümber ja hakkas kalda poole tagasi tulema.
“Ma sõitsin talle kahel korral lähedale, alles siis sain aru, millega tegemist,” kirjeldas Tommula hommikust ootamatut kohtumist.
Esimesest üllatusest üle saanud, asusid mehed karu Pihlaspea küla suunas kalda poole juhatama, ise paatidega looma kõrval sõites.
“Ma hoidsin ennast kolme meetri kaugusele. Muudkui sumas kahe käpaga, vahepeal vahtis mind ja andis minna. Harri keelas küll, et ära liiga ligi mine, et tuleb lööb käpaga paadi ümber,” kirjeldas Uudo Kalm “päästeoperatsiooni”, lisades, et karu oli igavene suur. “Paarsada kilo kindlasti.”
Seda momenti mehed ei näinud, millal karu veest välja ronis, küll aga nähti mesikäppa hiljem rannas kivil seismas. Natuke hiljem kadus ta juba metsa.
“Vanemad kalurid ei ole elades merel karuga kokku juhtunud. Põdrad ja metssead veel, aga pruunkaru,” imestas Kalm. Tommula lisas omalt poolt: “Hea, et üksinda ei olnud, muidu poleks mind keegi uskunud.”
On see nüüd kokkusattumus või lihtsalt juhus, kuid kolmanda kaluri võrgud olid igal juhul puruks rebitud, rääkisid mehed. Siiski arvasid kalurid, et karu võrkudesse kala jahtima ei läinud. “Kui ta sinna sattus, võis ta võrgud kogemata lõhkuda, mitte sihilikult,” lausus Kalm, täpsustades, et sama hästi võisid ka hülged võrgud lõhkuda.
Loodusmees Peeter Hussar ütles juhtunut kommenteerides, et tegemist on millegi väga tavatuga. “Seda kuulen esimest korda, et Eestimaa pinnal on karu meres olnud,” lausus Hussar, samas täpsustas, et põdral, karul või seal meres ujumine pole mingi kunsttükk. Loodusmehe kinnitusel karu vett ei karda ja võib kilomeetreid ujuda.
Iseküsimus on, miks loom vette läks. “Ma olen täiesti kindel, et seda looma mitte keegi merre ei ehmatanud. Sellist häda neil ei ole. Ma olen ise näinud ka halljänest meres, aga ma tean väga täpselt, miks ta merre läks. Ta oli sellises olukorras, kus tal muud valikut ei olnud,” kõneles Hussar.
Ka oli loodusmees veendunud, et mesikäpp kaluri võrke puruks ei rebinud, sest pruunkarul peavad kalapüügi jaoks jalad põhjas olema.