Tänavune Eesti ilm: rekordsoojast rekordmärjani

Turistid naudivad päikesepaistet. Foto: Caro / Scanpix.

Eesti talv paistis tänavu silma erakordse soojusega, august seevastu pea katkematu vihmasajuga.

«Eestis oli möödunud talv rekordiliselt soe. Detsembrist märtsi keskpaigani oli õhutemeperatuur pikaajalisest keskmisest 6-8 kraadi võrra kõrgem,» kommenteeris keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Agnes Jürgens ilma-aasta tipphetki

Teisest äärmusest tõi ta välja, et sademete poolest oli rekordirikas august.

«Enamikes Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi mõõtejaamades sadas maha vähemalt kahe kuu norm. Veelgi sajusem oli august 2003, kui Jõhvis sadas 265 mm (norm 86 mm).»

Ka lume poolest oli märts 2008 helde - Mandri-Eestis mõõdeti lume paksuseks kuni 32 cm. Novembris aga oli Mandri-Eestis lume paksuseks lausa kuni 44 cm, Kuusikul rekordiline 56 cm.

Ta lisas, et praegu näitavad kõik märgid, et jõuludeks on taas lund loota.

Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni (WMO) andmetel võib 2008. aasta jõuda kümne soojema hulka alates 1850. aastast.

WMO andmetel on 2008. aastal maakera keskmine õhutemperatuur 0,31°C võrra kõrgem võrreldes 1961.-1990. aastate keskmisega (14°C), vahendas keskkonnaministeerium.

Samas jäi tänavune keskmine temperatuur siiski veidi madalamaks võrreldes veelgi varasemate aastatega ehk 21. sajandi algusaastega.

Selle põhjuseks peetakse 2007. aasta teisel poolel tekkinud nähtust nimega La Niña, mis jahutas merepinda Vaikse ookeani kesk- ja idaosas ja mõjutas viimasel poolaastal mitmeid alasid kogu maailmas.

2008. aastal registreeriti maailma paljudes kohtades ekstreemseid ilmaolusid, nagu näiteks kuuma- ja külmalaineid, üleujutusi, lumetorme, põuda.

Esialgne informatsioon 2008. aasta maailma ilmastiku kohta on saadud eekõige ilmajaamade, laevade ja poide vaatlustest, mille andmeid kogusid ning edastasid WMO-le rahvuslikud ilmajaamad. Mahukama ajakohastatud informatsiooni avaldab WMO 2009. aasta märtsikuus.