/nginx/o/2010/11/02/458984t1haa8c.jpg)
Huntide ohjeldamiseks Saare- ja Hiiumaal võiks võsavillemeid küttida vastavalt vajadusele, kirjutab Saarte Hääl.
Saartel võib hunte lasta vastavalt vajadusele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Mandri-Eestis soovitab keskkonnaministri loodud suurkiskjate kaitse ja ohjeldamise korraldamise töörühm sel jahihooajal küttida 110 hunti ja kuni 100 ilvest, siis arvestades massilisi murdmisi Saaremaal, jätab töörühm huntide arvukuse reguleerimise saartel puhtalt keskkonnaameti otsustada.
Suurkiskjate kaitse ja ohjeldamise korraldamise töörühma liige Egon Niittee ütles, et töörühm ei näe sel hooajal vajadust piirata Saare- ja Hiiumaal huntide arvu ning laskmine peaks toimuma vastavalt sellele, kuidas keskkonnaamet soovitab.
«Lumi näitab ära, kes ja kui palju kusagil asub, ning keskkonnaameti spetsialist peab otsustama, kui palju seal hunte lastakse,» rääkis Niittee. Niittee selgitas, et saared on huntide asurkonna ääreala ja siin toimuvad muutused huntide arvukuses ei mõjuta kogu Eesti hundiasurkonna seisundit.
Saaremaa talupidajad on huntidega hädas juba pikemat aega. Postimees kirjutas septembris, et tänavu on saarlased riigilt taotlenud üheksa korda rohkem lammaste murdmise eest kahju hüvitamist kui mullu.
Kuid murdjaks võib olla ka ilves. Töörühmas räägiti võimalusest lasta sel jahihooajal üks ilves Hiiumaal Käina, Pühalepa või Suuremõisa jahipiirkonnas.
«Seal on olnud kahjustusi mitu aastat järjest. Tõenäoliselt on seal üksik ilves, kes lambaid murrab,» rääkis keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil.