«Valged jõulud» on suure kahtluse all

Raul Sulbi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas «valged jõulud» on minevik?
Kas «valged jõulud» on minevik? Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees.

Käesoleva aasta sooja detsembrikuu foonil, on ilmamudelid juba pikemat aega ennustanud ebapüsiva temperatuurirežiimiga jõuluaega. See tendets näib jätkuvat. Samuti on valge jõululaupäev suure kahtluse all.

Suure tõenäosusega tulevad jõulud «mustad» Lääne-Eestis, Ida-Eestis võib kohati rõõmustada ka õhukese lumevaiba üle, selgub EMHI prognoosist.

Viimaste aastate statistikale toetudes ning taevataadi heatahtlikkusele lootes on võimalik, et kogu jõulude ajaks (24.-31. detsembrini) maa siiski mustaks ei jää.

Kui paarkümmend aastat tagasi oli nn «mustad jõulud» erakordne juhus, siis viimase kümne aasta jooksul on seda juhtunud kahel korral, 2006. ja 2007. aastal, selgub Helve Meiterni koostatud ülevaatest.

Kriitiline on olukord olnud lumega ka 1998., 2000., 2003. ja 2004. aastate jõulude ajal (24.-31.12.).

2003. aasta jõululaupäeval kattis lumevaip peaaegu kogu Eestimaa. Kõige paksem lumekiht oli Kirde-Eestis 14-18 cm, õhem aga Lääne-Eestis ning Paldiski, Kihnu ja Ruhnu olid lumeta.

Kuid juba teisel jõulupühal (26.12.) sulas lumi kõikjal ära. Uusaasta ööl hakkas sadama lund ja 1. jaanuari hommikuks oli maapind Põhja- ja Ida-Eestis kaetud 1-3 cm paksuse lumekihiga.

Kriitiline olukord lume osas püsis ka 2000. aastal, kui 23. detsembril oli pehme sulailm ning lund vaid poole cm jagu.

Õnneks õhutemperatuur öösel langes ja sadas ka lund. Nii saavutati jõuluõhtuks lumekihi paksuseks Tallinnas 2 cm. Tartus oli olukord veidi kindlam, seal oli lund maas 7 cm jagu.

1998. aasta jõulud olid «valged», kuid kohe pärast jõulupühi saabus sula ja sulatas kogu lumikate. Nii tuli uus aasta vastu võtta musta maaga.

Ka 2002. aastal oli lund vähe, Tallinnas vaid 1, Tartus 2 cm jagu, aga mitte sula või ähvardava vihma tõttu, vaid antitsüklonaalses olukorras oli lihtsalt lumepilvedega kitsas.

Õnneks tuli järgmistel päevadel siiski lumelisa ja nii ulatus vana-aasta õhtuks lumikate paksus vastavalt 9 ja 15 cm-ni.

Lume poolest rahulikud jõulud ja aastavahetus olid 1996., 1999., 2000., 2001., 2004. ja 2005. aastal.

Neist aastatest kõige paksem lumevaip oli maas Tallinnas 1996. aastal kui lumekihi paksuseks jõuluajal mõõdeti 12-18; Tartus aga 2001. aastal 11-13 cm.

1997. aastal jõulupühade ajal oli sula ning sadas ka vihma, seetõttu sulas/vajus lumikate vana-aasta õhtuks kokku Tallinnas 3, Tartus 1 cm-le.

Jõulupühade ajal õhutemperatuur sageli tõusis, mis oli seotud tsüklonaalsuse suurenemisega ehk teisisõnu madalrõhualade või nende lohkude jõudmistega Eesti kohale.

9 aastal 12-st pöördus tuul jõulude ajal edelasse, tuues meile Lääne-Euroopast sooja õhumassi. See, kas ilm läks sulale või mitte, sõltus eelnevast temperatuurifoonist.

Kui enne jõule olid meil krõbedad külmakraadid, siis ei suutnud ka Lääne-Euroopast tulnud soe meie lumikattele liialt liiga teha. Kui aga balansseerisime niikuinii külma ja sooja piiril, kippus soojatoov edelatuul meie lumikatte rikkuma.

Vaid ühel korral viimase 12 aasta jooksul, 2002. aastal, oli aasta viimasel nädalal meie kohal stabiilne kõrgrõhuala.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles