/nginx/o/2008/07/14/56806t1he759.jpg)
Arktika regioonis on tänavu jäämassiivide maht kahanenud madalaimale tasemele pärast mõõtmiste algust, samas kui mitmel pool maailmas tõid surma ja hävingut äärmuslikud loodusstiihiad, teatas oma aastalõpuraportis ÜRO meteoroloogiaagentuur (WMO).
2008. aastal sulas jää ja möllasid tormid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2008. aasta keskmine temperatuur maailmas oli küll napilt selle aastatuhande madalaim - 14,3 kraadi Celsiuse skaalal ehk 57,7 kraadi Fahrenheiti, kuid liikumine kliima üleilmse soojenemise suunas jätkus, vahendas raportit
.
Kerge tagasikõikumise põhjusena nähakse aastatagust La Niña ilmastikunähtust Vaikses ookeanis. Eelmise aastakümnega võrreldes on see kümnend olnud aga peaaegu 0,2 kraadi võrra soojem.
«Arktikas praegu juhtub on üks võtmeindikaatoreid globaalsest soojenemisest,» selgitas WMO peasekretär Michel Jarraud. «Üldine trend on ikka ülespoole.»
Arktikast kaovad jäämassiivid
Jarraud esitletud raport kinnitas, et arktilise jää ulatus on olnud väiksem kui tänavusel sulaajal vaid korra viimase kolme aastakümne jooksul, mil seda satelliitidelt on mõõdetud.
Genfis tegutsev meteoroloogiaagentuur viitas aga ka sellele, et kuna jääkate on õhem, siis üldine jää maht on nüüd väiksem, kui ühelgi varasemal aastal.
«See hooaeg tugevdas jõuliselt viimase kolme aastakümne trendi Põhja-Jäämere jääkatte ulatuses,» märgitakse raportis.
Eelmistele suurtele suladele lisandus sel aastal ligi veerandi jääväljade kadumine Ellesmere'i saarel Kanadas.
Poolteise sajandi kuumemad aastad
WMO kinnitusel on kümne kõige soojemat aastat viimase poolteise sajandi jooksul, mil üleilmseid andmeid kogutakse, registreeritud alates 1997. aastast.
2005. aasta on seni olnud kõige kuumem - siis mõõdeti keskmiseks temperatuuriks maailmas 14,79 kraadi Celsiuse skaalal.
Selle trendi pidurdamiseks üritatakse juba kaua saavutada üleilmset kokkulepet, mis aga takerdub rikaste ja vaeste riikide vastuoludesse. Ka sel kuul peetud kahenädalasel kohtumisel Poola linnas Poznanis suuremat edu ei saavutatud.
WMO raport toetub statistikale ja analüüsidele, mida koguvad ilmajaamad organisatsiooni 188 liikmesmaal ning paljud suured uurimisinstitutsioonid, nende seas ka valitsuste toel tegutsevad keskused.
Soojenemine tekitab loodusstiihiaid
ÜRO agentuuri raportis nenditakse, et tänavu tabasid erinevaid maailmaosasid äärmuslikud ilmastikunähtused, sealhulgas laastavad üleujutused, rängad ja pikad põuaperioodid, lumetormid, kuuma- ja külmalained, mis nõudsid sadade või isegi tuhandete inimeste elu.
Kõige rängemate katastroofide sekka võib lugeda Birmat nuhelnud troopilist tsüklonit Nargis, mis tappis umbes 78 000 inimest riigi lõunapoolsel deltaalal, kus mais vallandusid tormi tõttu suured tulvad.
Atlandi lääneosas ja Kariibi merel registreeriti aga sel hooajal 16 suurt troopilist tormi, kaheksa neist paisusid orkaanideks. Keskmiselt on aastas olnud seal 11 tormi, millest kuus paisuvad orkaanideks ja kaks ülitugevateks orkaanideks.
2008. aastal registreeriti aga kokku viis ülitugevat orkaani ning esimest korda registrite pidamise ajal maabusid järjest rekordilised kuus troopilist tormi Ameerika Ühendriikides. Kesk-Ameerikas ja Kariibi saartel põhjustasid tänavused tormid laialdasi purustusi.