Ilmajaam: praegune ennustus karmi talve ei luba
Sünoptik selgitab ilmaohte liiklejale

Зимний пейзаж.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Ehkki pikaajaline ennustus on tänamatu tegevus ega pea sageli paika, ei ole ilmajaama andmetel praeguse pildi järgi karmi talve tänavu tulemas. Autojuhid peavad aga juba sel nädalavahetusel olema valmis musta jää tekkeks.

«Pikaajaline ennustus on küll täiesti tänamatu töö,» tõdes Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi sünoptik Taimi Paljak tänasel liiklushommikul maanteeametis. «Praegune pilt annab meile jahedat aastalõppu, novembrit-detsembrit ja uuest aastast pigem soojemat ilma. Seega praegune pilt karmi, raske talve ennustust ei anna, aga see võib veel muutuda,» ütles ta.

Paljak meenutas, et tegelikult ei olnud ka mullu oktoobris näha nii karmi talve tulekut, nagu see lõpuks saabus, mis annabki alust kõhklusteks pikaajalistes ennustustes.

Liiklejatel ja eriti autojuhtidel soovitas ta aga kuulata peale sajuennustuse ka seda, millest räägitakse enne täpseid ilmaolusid.

«Kui me ütleme kõrgrõhkkond, siis tundub, et üldiselt on kena päiksepaisteline ilm ja kõik peaks olema korras – aga kindlasti mitte talvel ja liikleja jaoks. Tuleb arvestada nähtavuses sellega, et võib olla udune.

Jutt inversioonist tähendab seda, et maapinnal ja selle lähedal on miinuskraadid, kõrgemal aga pluss või 0-kraadi lähedane. Ohuks on selle all tekkivad kihtpilved, kust võib tulla nõrk sadu,» rääkis Paljak. Saju hulk võib olla nii väike, et ilmajaamad seda isegi ei registreeri, kuid liiklejale võib see tähendada musta jää teket.

Näiteks selleks laupäevaks-pühapäevaks lubab prognoos kena kõrgrõhkkonda, aga juba on oht, et temperatuur langeb miinusesse, lisaks tuleb soe õhumass. «See on väga tüüpiline olukord musta jää tekkeks – piserdab vihma, tekib tihe udu, mis võib teepindadele kuhjuda ja tekitada musta jääd.»

Kõige ohtlikum soe front

Madalrõhkkondade puhul tuleb alati arvestada sadudega. «Mida kauem see rõhkkond meie kohal püsib, seda suurem tõenäosus, et sadu tuleb.»

Madalrõhkkonnas võivad tekkida aga erinevad frondid. Kõige ohtlikum on liikleja jaoks soe front, mis toob kõige rohkem muutusi. «See tähendab sooja õhu pealetungi. Pilved ulatuvad väga kaugele ette, sadama hakkab talvel kõigepealt lund, edasi vihma. Soe õhk jõuab meie kohale enne kõrgemates kihtides ja sealt tulevad sademed algul lumena, pärast kerge vihmana, aga samal ajal on maapinnal miinuskraadid,» hoiatas sünoptik. «Sooja frondi puhul tuleb arvestada sadusid, tihti ka tuul, lumetuisk, hiljem kaasneb suur libeduse oht.»

Külm front tähendab külma õhu pealetungi, millega kaasnevad väga tugevad sajud, sajud lähevad vihmast üle lumeks. «Iseloomulikud on just väga tugevad hoogsajud, talvel ka tuisk, siis on sajus nähtavus halb.»

Keerulise nimega oklusioonifront tähendab seda, et soe ja külm õhumass segunenud. Näiteks tõi Paljak möödunudaastase kurikuulsa Monika, mis saabus just seetõttu, et oklusioonifront püsis meil pikemat aega – ööpäeva või enam. Monika puhul lisandus 12 tunni meil üle Eesti 30-40 cm võrra lumikatet.

Paljak lisas, et sünoptikud hoiatavad oma prognoosides alati elanikke halvima eest, mis ei pruugi tähendada, et sellised olud kindlasti ka saabuvad.
 

Tagasi üles