/nginx/o/2011/10/06/781986t1hc932.jpg)
Septembris toimus Matsalus linnuloendus, kus keskkonnaametnikud märkasid mullusest poole rohkem sookurgi. Kõige rohkem loendati valgepõsk-laglesid, kuid hallhanede arvukus jäi samaks.
Matsalus loendati sookurgi mullusest poole rohkem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui sookurgi loendati Matsalus 20 tuhat, siis keskkonnaameti rõngastuse spetsialisti Olavi Vainu sõnul ei saa sookurgede suuremast või väiksemast loendusarvust põhjapanevaid järeldusi teha, kuna ühekordsel loendamisel on suur roll juhusel ning kurgede arv sõltub rändehetkest ja ka näiteks ilmast.
«Kui meil on arvukus väike, võib sookurgi samal ajal rohkem olla alles Soomes või juba Saksamaal,» ütles Vainu.
Tänavu saabus kõige rohkem kurgi ööbima Topu lahele Põgari-Sassi randa, kus neid loendati ligi üheksa tuhat.
Kõige rohkem, ligi 32 tuhat, loendati valgepõsk-laglesid, sest loendusaeg sattus nende rände kõrgajale. Hallhanesid loendati enam-vähem sama palju kui eelmisel aastal – tänavu 1840 ja mullu 1810.
«Kahjuks ei näita see siiski hallhanede üldist seisundit, sest nende arvukus laiemas mõõtmes ikkagi langeb, seda nii meil pesitsevate kui läbirändavate lindude osas,» ütles keskkonnaameti looduskaitse bioloog Maire Toming.
Hanede põhiline koondumispaik oli Matsalu lahe siseosa Kasari delta ümbruses. Kuna loendusilm sattus olema udune ja tuuline, siis jäi üle kolme ja poole tuhande hane liigini määramata.
Matsalu on vaid üks paljudest loenduskohtadest. Tervikliku pildi saamiseks loendatakse linde enam-vähem üheaegsete loendustega kogu nende rändeteel, et saada üldarve ja märgistada trende, sest ainult ühes kohas loendades võib jääda petlik mulje, et mõne liigi arvukus on kasvanud või kahanenud.
Matsalu rahvusparki ööbima saabuvaid linde loendati 21. septembril, loenduspunkte oli 11. Loendati õhtul alates kella poole kuuest kuni pimeduse saabumiseni.