Eksperdid: nõrgenenud immuunsus suurendab putukate ohtlikkust inimestele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Teelemari Loonet
Copy
Herilane
Herilane Foto: Priit Mürk

Hiljuti kirjutas Õhtuleht hirmutavast juhtumist, kus vapsikuhammustus võttis minutitega elu täisjõus mehelt ning asjatundjate sõnul ongi putukad inimeste nõrgenenud immuunsuse tõttu meile ohtlikumad kui varem.

Zooloog Aleksei Turovski rääkis, et Nõukogude ajaga võrreldes pälvib eluohtlike putukahammustuste teema nüüd rohkem tähelepanu, vahendab Reporter.ee.

Putukateadlane Urmas Tartes ei usu, et putukate mürk ajaga kangemaks oleks muutunud. Põhjus on tema hinnangul hoopis selles, et tänapäeva meditsiini tõttu on inimesed praegu tundlikumad kui varem, putukaid ja inimesi on rohkem ning linnastunud inimeste immuunsus nõrgem.

«Ei ole saanud ka tõenäoliselt piisavalt kokkupuudet ei herilasemürgiga ega ka vapsikumürgiga ja arusaadavalt kui siis ka hiljem vanemas eas mürgiputukaga kokkupuude juhtub, on tulemused natuke tõsisemad kui sellise harjunud tavapärase kokkupuutega,» selgitas Tartes.

Ka Turovski ütles, et inimeste vastupanuvõime on langenud. «Inimkontingent muutub aina tundlikumaks, meie pingestame oma immuunsüsteemi kuidagi ühekülgselt,» märkis ta.

Mõlemad loodusemehed möönavad, et viimastel aastatel on putukaid üliheade talvitamistingimuste tõttu rohkem ja ka inimestel on nendega rohkem kokkupuuteid. Turovski sõnul tasub sügisel karta pigem herilasi kui vapsikuid, kuna esimesed muutuvad talve lähenedes närviliseks ja muutuvad agressiivsemateks ning kiiremateks kui muidu.

Tagasi üles