Viljandis Maramaa puiesteel kasvab ühes aias kõrvitsataim, mis pererahva suunamisel leidis tee õunapuu otsa.
Kõrvits ronis õunapuu otsa
3. oktoober 2011, 10:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänaseks on taim suutnud külge kasvatada kolm vilja. Kaks neist on veel väikesed, aga kolmas, ehkki samuti pealtnäha toores, võtab juba tavapärase kõrvitsa mõõtu.
Ligi kolme meetri kõrgusel valminud vilja kaaluks hindas perenaine Riina Sarv silma järgi 10—15 kilogrammi. Kaks pisemat on madalamal.
Perenaine rääkis, et kõrvits hakkas kasvama puu alla visatud seemnetest ja taime eest hoolt ei kantud, seda isegi ei kastetud.
Perepoeg Ruve Sarv ütles, et kui kõrvitsataim oli kasvama hakanud, suunas ta selle toki abil õunapuu poole. Hiljem ronis kõrvits puu najale kinnitunud ronitaime abil mööda puutüve edasi. «Olin varem piltidelt näinud, kuidas kõrvits puu otsas kasvab, nii tekkiski mõte seda järele proovida,» lausus ta.
Ühest küljest on kõrvitsa ja õunapuu kooselu huvitav vaadata ning teisest küljest, nagu märkis Riina Sarv, on kõrvits puhtam: maapinnal kipuvad suure vilja küljed ikka sodiseks jääma ning vihmarohkel ajal varitseb ka mädanemisoht.
Kuigi ema arvas, et silmailu pakkunud kõrvitsad võiks juba maha võtta, ei tahtnud poeg seda lubada — las ta kasvab seal niikaua kui tahab.
Riina Sarv lisas, et vana õunapuu, millest osa on kuivanud, oli plaanis maha võtta, kuid nüüd jääb see alles. «Järgmisel aastal tahaks arbuusi puu otsa kasvama saada,» tähendas ta.
Eesti maaülikooli aianduse osakonna köögiviljanduse õppejõud Priit Põldma ütles, et puu otsa kõrvitsate kasvama suunamine on Eestis viimasel ajal moodi läinud.
«Mina sain esimest korda sellisest asjast teada paar aastat tagasi,» nentis ta. «Eks see silmailu pärast olegi. Tavaliselt kõrvits puu otsa ei kuulu, aga kui väät puule ronima suunata ning viljal on koht kasvamiseks, pole imestada midagi.»
Põldma sõnul on maa ja taeva vahel rippuvad kõrvitsad tavalisem vaatepilt Lõuna-Euroopas, kuid seal on teised liigid, näiteks pudel- või muskaatkõrvits. Neid kasvatatakse aiailu pärast.