/nginx/o/2011/09/28/770758t1h7e61.jpg)
Valitsus arutab homme kalavarude kaitsega seotud määruse eelnõu, mille kohaselt läheb edaspidi kalavarude kahjustamisena arvesse ka kaitse all olevasse liiki kuuluva kala veest välja võtmine.
Kaitsealuse kala veest välja võtmine muutub rikkumiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt ei pruugi kala vette tagasi laskmisel enam eluvõimeline olla, põhjendatakse eelnõus. Seni loeti kalavarude kahjustamiseks kalade surmamist ja vigastamist.
Eelnõu kehtestab ka kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise uued määrad, arvutamise alused ja metoodika. Kahju hüvitamise juures lähtutakse kalaliigi ohustatusest, kaitsestaatusest või kuni kümnekordsest turuhinnast, välja arvatud kalaliikide puhul, mida püütakse väljaspool Läänemerd.
Eelnõu kohaselt ühtlustatakse sarnase kaitsestaatusega kalavarude kahjuhüvitamise määrasid. Kõige rohkem suureneb meriforelli ja jõeforelli kahjumäär (20 eurolt 30 euroni) ning angerja kahjumäär (10 eurolt 30 euroni) isendi kohta. Väheneb haugi kahjumäär (10 eurolt 7 euroni) ja vimma kahjumäär (4,8 eurolt 2 eurole) isendi kohta.
Uudsena on eelnõu kohaselt sätestatud kalaliikide kahjumäärad kilogrammi kohta. See on vajalik juhuks, kui ebaseadusliku püügiga kalavarudele tekitatud kahju tuvastatakse hiljem ja kahjustatud isendeid ei ole võimalik enam üle lugeda.
2010. aastal registreeriti kokku 1458 kalapüügi valdkonnaga seonduvat rikkumist, sealhulgas 760 selguseta kuuluvusega püügivahendite eemaldamist. Kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise nõue määrati 56 rikkumise eest kokku summas 792 254,3 krooni.