Tartus Punga tänaval elav Rein Reilent (76) tunneb rõõmu teda igal sammul saatvate rasvatihaste üle. Sulelised sõbrad tulevad talle isegi kuuri alla ja tuppa järele.
Noored tihased sõbrustavad aednikuga
8. september 2011, 20:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õue serva üles seatud linnumajas kevadel munast koorunud neli tihasepoega kasvatas üles nende isa, rääkis Reilent. Kui pojad juba lendama hakkasid, kippusid nad ikka isa sappa hoidma, et see neid toidaks.
Reilentil hakkas linnupapast kahju ning ta poetas lindude talvisele söögialusele kooritud päevalilleseemneid. «See ju nende maius.» Linnud võtsid pakutu tänuga vastu.
Peagi muutusid tihasehakatised üha julgemaks ning ühel hetkel ei pidanud nad paljuks tulla ise mehe käest pugutäit küsima.
Nad maandusid ikka ja jälle lillepeenra kohale kummardunud Reilenti seljale, õlale, varruka külge ja isegi juustesse. Mees hakkas päevalilleseemneid taskus kaasas kandma ning linnud söövad tal otse peo pealt.
Inimese seltsi otsivad tihased enim hommikuti, kui öö magatud ning pugu tühi. Kui Reilent juhtub mõnel hommikul hiljem välja minema, on linnud mujalt nokaesist leidnud ning mehele selga lendama ei kipu.
Eile hommikul asutas usin aednik end võõrasemasid istutama ning kohe olid ka tihased platsis. Kuuevarruka külge klammerduda üritanud sulelise rõõmuks libistas Reilent käe taskusse ja pakkus linnule peo pealt terakesi.
Aias maja ümber toimetamine on Reilentile puhas nauding. «Olen väljas pimedast pimedani,» märkis ta ning nõustus, et linnud on tema olemasoluga päris ära harjunud.
Et mees on oma aiale pühendunud, sellest annavad tunnistust ülimalt korras kiviktaimlad ning ühtlaseks pügatud muru. Tema kaunis koduaed ei ole tähelepanuta jäänud ka linnaametnikel.
2003. aastal esitas linnavalitsus tema kätetöö esindama Tartu linna presidendi kauni kodu konkursil.