/nginx/o/2008/10/18/84606t1hb03b.jpg)
Koprad on Pärnu vallikraavi kallastel aastaid tõsist tööd teinud ja pole aukartust tundnud ka kõige jämedamate pargipuude ees, kuid nüüd, kus suuremad puud on traatvõrguga kaitstud, peaks loomad uue elupaiga otsima, teatasid
.
ERR.ee: Pärnu vallikraavi puid kaitstakse kobraste eest traatvõrguga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Suur osa sobivatest elupaikadest on hõivatud ja kobras otsib praegu alternatiivset elupaika ja juba selliseid kohti, mis on teisejärgulised ja kus isegi häirimisfaktor on suur. Selles mõttes tema ilmumine Pärnu linna ja eriti vaiksetesse vallikraavi või jõekäärudesse ei ole midagi uut ega enneolematut, vaid täiesti loomulik nähtus,» rääkis «Aktuaalsele kaamerale» metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse spetsialist Nikolai Laanetu.
Kuuekümnendatest aastatest kobraste uurimisega tegelnud Laanetu andmeil on Eestis umbes 18 000 kobrast, kuid optimaalne arv oleks kümne tuhande ringis.
Kobraste arvukuse põhjus pole aga mitte nende suur sigivus, vaid jahimeeste vähene huvi kobraste küttimise vastu, sest nii kopranaha kui liha järele nõudlus puudub.
Laanetu hinnangul on puude kaitsmine traatvõrguga aga mõistlik, sest kui loomal enam toitu ei ole, otsib ta endale parema elupaiga.
Kobras sööb suure heameelega paljusid jõekaldal kasvavaid taimi, talvel aga näiteks vesikupu või vesiroosijuurikaid, ka hundinuiajuurt, reeglina aga lehtpuude koort.