Euroopa Liidu 23 liikmesriigi hulgas oli maapinna kate kõige ühtlasem Iirimaal, Eestis ja Suurbritannias.
Eesti maastik on muu Euroopaga võrreldes ühtlasem
6. september 2011, 12:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maastiku mitmekesisuse mõõtmiseks valiti vaatluse LUCAS 2009 (Land Use and Cover Area frame Survey) raames 23 Euroopa Liidu liikmesriigis 234 000 punkti, kirjutati statistikaameti blogis.
Igast punktist mõõdeti veerand kilomeetrit ida suunas ja loendati tekkinud lõigu peale jäävaid erinevaid maapinna katte liike (neid oli 32, näiteks: viinamarjaistandus, soo, puudeta rohumaa, okaspuumets jne) ning samuti sellega ristuvaid joonelemente (raudtee, hekk, müür, ehitis jms, kokku 20 liiki).
Eesti kuulus maapinna katte ühtluse poolest ülekaalukalt esikolmikusse.
Iirimaal leidus 52 protsendil lõikudest vaid üht liiki maapinna katet, Eestis ja Suurbritannias vastavalt 42 ja 41 protsenti.
Teise äärmusse kuulusid Austria, Luksemburg ja Portugal, kus lõike ainult ühte liiki kattega oli vaid 17 protsenti.
Toodud protsendi piires võis muidugi eri lõikudel olla eri kate, tähtis oli, et üksiku lõigu piires on maapinna kate ühesugune.
Tõsiteaduslik analüüs Shannoni ühetasasuse indeksi abil kirjeldatud pilti ei muutnud.
Ristuvad elemendid jagati omakorda kahte liiki: nn «rohelised» ehk looduslikud (sinna kuulusid ka kividest kokku kuhjatud aiad) ning tükeldavad (teed, aiad jms).
Viimaste vähesuse poolest paistsid silma Eesti ja Rootsi, kus 68 protsendil lõikudest puudusid täielikult tükeldavad elemendid.