/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/09/05/735544t1h4c49.jpg)
Keskkonnaministeeriumi hinnangul ei kajasta Maailma Looduse Fondi raport, kus Eesti sai Läänemere hoidmise eest kesiseid punkte, riikide tegelikku panust võrreldes teistega, kuna kõik riigid on erineva taustaga.
Keskkonnaministeerium: riikide võrdlus ei anna tervikpilti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Peame meeles pidama, et järjestatud riigid ei ole ühesuguse geograafilise, geoloogilise ja sotsiaalmajandusliku taustaga ning seetõttu ei näita säärane võrdlus meile tervikpilti,» rääkis keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõuniku kt Silver Vahtra Maailma Looduse Fondi raportist «Baltic Sea Scorecard 2011».
Selles raportis sai Eesti mere hoidmise eest 79-st punktist vaid 26, samas kui parimad riigid, Rootsi ja Saksamaa, kogusid 36 punkti. Seega hinnati kõigi üheksa Läänemere riigi tegevust kehvaks.
Vahtra hinnangul on Maailma Looduse Fond teinud suure töö olemasolevate andmete kogumisel ja võrdlemisel, kuid sellisena on see vaid informatiivne ja annab ülevaate riikide statistilistest andmetest. Kehvast punktisummast hoolimata, polevat Eesti käed rüpes istunud.
«Oleme juba palju teinud nii veemajanduse, põllumajanduse, laevanduse kui ka ohtlike ainete vallas ja need tegevused jätkuvad: reovee-ja veepuhastite ehitamine ja täiustamine, kanalisatsiooni väljaehitamine, oluliselt paranenud jäätmekäitlus ja palju muud,» loetles Vahtra näiteid riigi tegevusest.
Ta rõhutas, et väga oluline on inimeste keskkonnaalase teadlikkuse tõstmine, millega ministeerium ka pidevalt tegeleb.
«Eesti inimesed peaksid enam teadvustama, et meie igapäevane tegevus ongi see, mis keskkonda mõjutab,» rääkis ta. «Me peame oma käitumist jälgima, mõtestama ja vajadusel muutma. See tähendab, et meil on näiteks valik, kas visata plastpudel, suitsukoni või muu praht vette või prügikorvi.»
Ta lisas, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on valminud mahukas programm mere ja merendusega seotud valdkondade teadvustamiseks ning arendamiseks.
«Keskkonnaministeerium on asunud merekeskkonna kasutuse, -hoiu ja -kaitse kontekstis looma põhidokumenti, merestrateegiat, mille eesmärgiks on eelnimetatud suundadel mereökosüsteemide terviklikkust tagav inimtegevus,» ütles Vahtra. «See tähendab, et inimene oma tegevustega peab sobituma keskkonda nii, et mere hüvesid (kala, puhkus, laevandus, jms) jaguks nii meile kui ka järgnevatele põlvedele.»