Keskkonnaamet asustab Eesti veekogudesse vähimaime

Risto Mets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõevähid.
Jõevähid. Foto: Ove Maidla

Ligikaudu 10 000 jõevähi maimu tahab keskkonnaamet asustada Eesti erinevatesse veekogudesse. Samadesse veekogudesse viis amet vähke ka mullu.

Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialisti Jaanus Tuusti sõnul puudutab asustamiskava Uljaste ja Kaisma järve ning Soodla, Vääna, Loobu, Laeva, Põduste ja Reiu jõge.

Neisse veekogudesse asustas amet jõevähke ka mullu. Sel aastal leiab aset kordusasustamine veidi väiksemas mahus.

Vähimaimude ostmiseks kuulutas keskkonnaamet välja riigihanke, mille võitja selgub järgmise nädala lõpus. Tuusti kinnitusel on viimastel aastatel Eestisse tekkinud mitmeid vähikasvatajaid. Tõenäoliselt jõuavad veekogudesse kodumaal kasvanud koorikloomad.

Välja valitud veekogud on jõevähi kasvuks soodsad ning amet loodab, et pärast asustamist tekivad neis paigus tugevad populatsioonid, kes suudavad ise uusi elupaiku hõivata.

Üheks selliseks veekoguks on näiteks läbi Jõgevamaa ja Tartumaa voolav Laeva jõgi, kus leidub vähesel määral looduslikku jõevähki.

Mõne aasta eest korrastasid maaparandajad jõge ning uuendasid Tabivere vallas Koogil asuvat paisu. Rajati ohtra kivipuistega kiirevoolulisi kärestikke, mis peaksid jõevähile elamiseks hästi sobima.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles