Itaalia kirdeosas rohkem kui sajale väikesaarele rajatud Veneetsia linna tabas täna viimase paari aastakümne suurim üleujutus.
Veneetsia jäi vee alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaaegu kõik tänavad vanas linnas, sealhulgas ka turistide piirkondades, jäid vee alla ning kuulsal Püha Markuse platsil sai kahlata juba ennelõunal 80 sentimeetri sügavuses vees, vahendas AFP.
Kohalikud võimud soovitasid inimestel välja mitte minna. Olukorra muutis keerulisemaks üleriiklik transporditöötajate streik, mistõttu ei liikunud täna ka vaporetto-veebussid.
Veneetsia loodete jälgimise keskus ennustas, et veetase tõuseb keskpäeva paiku 1,60 meetrit keskmisest kõrgemale, kuid viimastel andmetel päris selle piirini siiski ei jõutud. 1,56 meetri pealt hakkas veetase tuule pöördudes uuesti alanema.
Ehkki uputused on selles linnas sagedased, pole vesi nii kõrgele tõusnud juba 22 aastat. Ekspertide sõnul põhjustasid üleujutuse pidevalt lõunakaartest puhunud tugevad tuuled ning viimaste päevade paduvihmad ja lumesajud Põhja-Itaalias.
4. novembril 1966 registreeriti renessansilinnas viimaste aastakümnete rängim uputus, kui kogu Itaaliat tabanud katastroofiliste üleujutuste ajal tõusis veetase seal keskmisest 1,94 meetrit kõrgemale. Veneetsiat ohustab üha enam ka üleilmsest kliimamuutusest tingitud mere pealetung.