Loodav suur Peipsiveere kaitseala on taas liitnud Piirissaare tillukese kogukonna: väikesaare rahvas soovib saada oma külades vabamaid käsi ja keskkonnaametnikud on valmis mõlemale poolele sobivaid lahendusi otsima.
Piirissaare rahvas tahab piirangupriisid külasid
18. august 2011, 08:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Peipsiveere looduskaitseala vastu koguti meil allkirju kaks korda, sellega tegeles nii vallavolikogu koalitsioon kui ka opositsioon,» rääkis Piirissaare vallavanem Siim Avi. «Osa inimesi leidis, et saare üldkogul korraldatud esimene allkirjakogumine polnud piisavalt põhjalik, ja nii võeti asi ka teist korda käsile. Suurem osa rahvast on looduskaitseala vastu.»
Saarerahva pani tegutsema Peipsiveere looduskaitsealaga seotud dokumentidega tutvumine.
«Saime Piirissaarelt loodava kaitseala kohta tõesti nii- ja naasuguseid kirju,» ütles keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma. Ühtemoodi vormistatult esitati 44 kirja, milles poldud looduskaitseala moodustamisega nõus.
«Paraku ei oska me sellistele kirjadele eriti midagi vastata, sest inimesed pole sisuliselt põhjendanud, miks nad on looduskaitseala vastu,» märkis Viilma. «Lisaks on Piirissaarel kaitseala ligi paarkümmend aastat olemas olnud ja kõne all pole enam selle moodustamine, vaid kaitsekorra täpsustamine.»
Piirangud panid tegutsema
Siim Avi sõnul on vastuseisu põhjuseks piirangud, mis mõistagi kellelegi ei meeldi. «Kui hästi piiranguid ka ei põhjendataks, jäävad piirangud ikka piiranguteks,» märkis ta.
«Ka seni on Piirissaar olnud looduskaitse all ja siin kehtivad piirangud. Aga need 1991. aastal Tartu maavalitsuse määrusega kehtestatud piirangud on abstraktsemad, inimesed on praeguse eeskirjaga harjunud. Nüüd näitasid piirangud oma uut olemust, need on konkreetsed, kaitstavad alad on ära määratud. Selline asi pani rahva mõtlema ja tegutsema.»
Teine mittenõustumise põhjus oli see, et Piirissaare naabri, Meeksi valla Meerapalu külas inimeste olemasolevaid alalisi elukohti uue eeskirjaga kaitsealale ei kaasata. «Ka meie inimesed on seda meelt, et Piirissaare kolm küla, Piiri, Tooni ja Saare, tuleb kaitsealast välja jätta,» rääkis Siim Avi.
Kui külad kaitsealast välja jätta, on see vallavanema arvates parem nii elanikele kui ka vallale. «Ka vald saaks siis lihtsamalt asju ajada, igasuguste tööde tegemisel poleks tarvis siis nii palju kooskõlastusi võtta, nagu uued piirangud eeldavad. Teatud piirangud jäävad meil ju nagunii.»
Kõigele lisaks poleks Piiri, Tooni ja Saare kaitsealast välja jätmine Eestis seninägematu asi – nii on tehtud ka Kihnu ja Ruhnu saarel.
Kaili Viilma on väikesaare rahva sooviga kursis. «Keskkonnaministeerium on valmis kaaluma Piirissaare külasüdamete kaitsealast välja jätmist, sest hoonestusaladel kaitsealuseid väärtusi ei ole,» ütles ta.
«Kuid kohalikud on oma kirjades soovinud kaitsealast välja arvata ka kogu saart või selle idaosa, kus asuvad väärtuslikud madalsooniidud ja lindude pesitsusalad. Otsime kompromissi ja loodame, et seda on kindlasti võimalik leida.»
Avalik arutelu
Täna valmistab Piirissaare vallavolikogu ette oma seisukohad Peipsiveere kaitseala kohta. Nädala pärast sõidavad keskkonnaametnikud Piirissaarele läbirääkimisi pidama.
Peipsiveere kaitseala moodustamise avalik arutelu algab 25. augustil kell 17 keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni Tartu kontori (Aleksandri 14) teise korruse saalis.
Praeguseks on Emajõe-Suursoo sookaitseala, Piirissaare zooloogilis-botaanilise kaitseala ja Emajõe suudme hoiuala üheks Peipsiveere looduskaitsealaks liitmise kava eelnõu valmis ja see peaks sügise hakul jõudma lõplikul kujul ministeeriumide kooskõlastusringile.
Kaili Viilma sõnul on kolme kaitseala üheks 345-ruutkilomeetriseks alaks liitmise eesmärk praeguse killustatud kaitsekorra ühtlustamine, mis lihtsustab edaspidi kaitse korraldamist.
Piirangud kaitseala osadele määratakse siiski vööndite kaupa. Nii ka Piirissaarel, kus on moodustatud kaks iseseisva kaitsekorraga vööndit.