Klimatoloog: Väike-Maarja jaoks võib saatuslik olla Pandivere kõrgustik

Kadri Ratt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äikesetorm Väike-Maarjas.
Äikesetorm Väike-Maarjas. Foto: Toomas Herm / Virumaa Teataja.

Staažika klimatoloogi Ain Kallise sõnul mõjutab Väike-Maarja kandis ilma Pandivere kõrgustik, mis meelitab enda juurde rajusid äikesepilvi ja sadusid.

Kallis usub, et ühest küljest on see kindlasti kokkusattumus, et Väike-Maarja juba teist aastat järjest suuri tormikahjusid kannatas, kuid teisalt mängib seal tema hinnangul kindlasti rolli ka asukoht.

Kallise sõnul on kõrgustikel mikroklimaatilised eripärad, mistõttu on seal sageli rohkem ja suuremaid sadusid ja võivad tekkida ka kohalikud äikesed. Eile Eestis möllanud äike aga tuli klimatoloogi sõnul siia siiski koos frondiga.

«Ilmselt siis Pandivere kõrgustiku kohal saavutas äike oma suurima tugevuse,» pakkus Kallis.

Tema sõnul on Väike-Maarja üleüldse viimastel aastatel oma klimaatiliste iseärasustega silma torganud. Talvel on seal viimasel ajal väga külm, kohati isegi külmem kui Jõgeval, kus läbi aastate on olnud kõige käredamad pakased. Kallise sõnul võiks sellest lausa järeldada, et külmapoolus on Väike-Maarja poole nihkunud.

Kirju on see meie ilmaelu

Kallis nentis, et Eesti on küll väike riik, aga ilmastiku poolest väga mitmekesine ja kirju paik. Siin võivad esineda suured temperatuurierinevused ja pole haruldane, et kui ühes kohas kallab, siis teises kohas kõrvetab. «Näiteks eile, kui Väike-Maarjas oli hirmus tuul ja äike, olin ma ise Põlvamaal ja seal oli täiesti vaikne ja rahulik,» märkis ta.

Kiiresti muutuv ja mitmekesine kliima on Kallise sõnul seotud meie asukoha ja loodusega. «Meil on pikk rannajoon, kõrgustikud, saarestikud, sood, rabad ja metsad – need kõik avaldavad ilmastikule päris suurt mõju.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles