Välk kärgatab Eestis tavapärasest enam

Välk. Foto: SCANPIX

Kui juulis on äiksega päevi keskmiselt umbes viis, siis nii eelmisel aastal kui ka tänavu põrutab välk Eestis isegi kuni kaks korda keskmisest enam.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ilmavaatluste osakonna juht Külli Loodla ütles Postimees.ee’le, et kui keskmiselt on juulis äikesega päevi umbes viis, siis tänavu on numbrid juba hoopis kõrgemad.

Nii on juulis Võrus äikesega päevi olnud 10 (mullu 8 ja keskmine 5), Tartus 9 (mullu 11 ja keskmine 5), Väike-Maarjas 7 (mullu 11 ja keskmine 5-6), Pärnus 7 (keskmine 3), Vilsandil 6 (mullu 8 ja keskmine 3) ning Tallinnas 6 (mullu 9 ja keskmine 4).

Loodla sõnul pole kahes viimases aastas aga midagi erakordset, sest on olnud ka aastaid, kus äikest on olnud veelgi enam.

«Midagi erakordset või katastroofilist pole – ehk järgmisel viiel aastal pole midagi,» nentis ta.

Loodla meenutas, et äikseline aeg oli mullu ka augustis. Kui kaua võib äike tänavu kimbutada, ei osanud ta öelda, sest see oleneb ilmastikust.

Wikipedia kohaselt põhjustavad kohalikku ehk õhumassisisest äikest tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul.

Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike.

Küll aga on võimalik, et tänavu langeb eelmise suve juulikuu kuumarekord, sest esimese kümne päeva ilm oli mullusest kuumem, kuid järgmisel kümnel päeval jällegi jahedam. Seega saavad otsustavaks kuu viimased päevad.

Eile kimbutas vihm ja tuul Lääne- ja Kesk-Eestit: Massumõisas sadas maha 61, Konuveres 51, Türil 45, Pärnus 30, Kuusikul 26 ja Rohukülas 20 mm sademeid. Ida-Eestis sadas 0,6 mm sademeid vaid Praagal.

Äike läks eile aga laia joonena üle Türi ja Järvamaa.

Tuul oli eile õhtul võimas Lääne-Nigulas (17 m/s), Türil (22 m/s), Kihnus (19 m/s) ja Ruhnus (26 m/s).