Pärast nädalavahetusel Viljandis toimunud veemotovõistlusi hulpisid vees surnud kalamaimud. Ekspertide hinnangul tuleks seal ja teisteski väikejärvedes mootorsõidukid keelata, kuna need ohustavad peale kalade ka haruldast vetikaliiki.
Eksperdid: väikejärvedel tuleks mootorsõidukid keelata
«Tegemist on suhteliselt haruldase liigiga, mille arvestatavaid elukohti on Eestis ainult kaks ja mis on mujal maailmas paljudes kohtades hävinud,» rääkis Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse laborant Lilian Freiberg punase raamatu kolmandasse kategooriasse kuuluvast vetikaliigist nimega järvepall.
Freiberg seletas, et tegemist on vetikaga, mis on järves niitidena, aga teatud tingimustes hakkab moodustama väikeseid palle. Neid pallivälju on peale Viljandi järve veel Saadjärves.
«Näiteks on Jaapanis üks selline järv, mille kaldale pandi sellepärast püsti koguni instituut,» iseloomustas Freiberg liigi olulisust. «Ta on atraktiivne ja haruldane. Eestis on leiukohti rohkem ja neisse peaks vastutustundlikult suhtuma.»
Eestis on seda vetikat leitud veel neljas järves, kuid need sobivad kasvukohad on kiiresti kadunud või kadumas.
Et haruldane liik Viljandi järves veel täiesti elujõulisena olemas on, pole Viljandi linnale üllatuseks, sest Freiberg tegi linna tellimusel selle kohta möödunud sügisel ülevaate. Ent sellest hoolimata toimusid järvel nädalavahetusel veemotovõistlused.
«Kui lainetus on suur, siis see lõhub neid,» selgitas Freiberg. «Neid aitab moodustada optimaalne tuule tekitatud lainetus, aga kui paadid üle kihutavad, siis nad lihtsalt loksutatakse kaldale, kus nad hävivad.»
Kas võistlused vetikatele midagi ka juba teinud on, Freiberg veel öelda ei osanud, sest olukorraga läheb ta tutvuma järgmisel nädalal.
Murelikud kalamehed pöördusid aga Eesti Looduskaitse Seltsi poole, sest pärast viimast võistlust oli järv kaetud surnud kalamaimudega. «Teada-tuntud kalamehed pöördusid meie poole ja väitsid, et nemad on näinud surnud kalu,» kinnitas seltsi aseesimees Jaak Jaaku.
«Linnavalitsusega oli kontakt lakooniline, kõik on puhkusel ja keegi ei tea midagi,» rääkis Jaaku. «Öeldi, et see pole linnavalitsuse probleem, vaid keskkonnaministeerium on sellele heakskiidu andnud.»
Nii pöördus selts keskkonnaministri poole, et esitada oma seisukoht: rohketoitelisel Viljandi järvel ei tohi korraldada üritusi ilma teadusliku põhjenduseta. Seltsi hinnangul ei tohiks seal kindlasti kasutada mootorpaate, kui välja arvata päästeteenistus.
Seda mõtet toetas ka Freiberg. «Minu meelest on üleüldse jabur väikestel järvedel lubada mootorsõidukeid,» ütles ta. Samuti tuleks käituda ka teistel järvedel, kus on järvepalli leitud.
Viljandi linnavalitsuse avalike suhete spetsialisti Eha Mooseli kinnitusel on järvepalli populatsiooni asukoht Viljandi järves neile teada ja ürituste korraldajad arvestavad sellega.
«Iga avaliku ürituse korraldamiseks täpsustatakse ja kaardistatakse ürituse toimumise koht, arvestades järve keskkonna ja teiste järve kasutajatega,» märkis ta. «Surnud kalamaimude leidmisest ei ole Viljandi linnavalitsust keegi teavitanud.»
Linnavalitsus pole praegu mootorsõidukite keelustamist arutanud, kuid 1. augustil seda tehakse.
Probleemid ka Pärnus
• Kui Pärnu lahel keelati kümmekond aastat tagasi kiirpaatide ja jettidega kihutamine, siis vahepeal keeldu ei pikendatud. Mereteadlaste hinnangul tuleks nüüd maist augustini jeti- ja kaatrisõit taas keelustada.
• Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi mereökodünaamika osakonna juhataja Henn Ojaveer ja ihtüoloog Heli Shpilev on seisukohal, et jäämineku järel Pärnu rannavees kudevate kalade vastsed saavad Pärnu lahe madalas vees hukka, kui neist kiirekäiguliste paatide, kiirkaatrite, skuutrite ja jettidega üle kihutatakse.
• Umbkaudse arvutuse järgi hävitab kilomeetrine jetisõit Pärnu lahel kokku miljon ahvena-, koha-, räime-, mudila-, tobijase- ja veel mitme muu kalaliigi vastset. Parem pole lugu ülejäänud kiirete veesõidukitega.
Allikas: Pärnu Postimees (8.7.2011), Tõnu Kann