Pärnumaal jäi kalavõrku tõeline haruldus

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvasuus rasvakalaks hüütud pullukala, mis püüti Pärnumaal.
Rahvasuus rasvakalaks hüütud pullukala, mis püüti Pärnumaal. Foto: Heli Shpilev

Pühapäeval sattus Pärnumaal Audru poldri lähedal rannapüünisesse väike kala, kes osutus Eesti punasesse raamatusse kantud pullukalaks.

«Pullukala arvukus meie rannikuvetes on sedavõrd väike, et ta on kantud Eesti punasesse raamatusse lisamärkusega «määratlemata», ütles Tartu ülikooli mereinstituudi Pärnu uurimisjaama teadur Heli Shpilev Pärnu Postimehele.

Tema sõnul on tegu liigiga, mille ohustatuse astet ei ole andmete vähesuse tõttu olnud võimalik täpsemalt määratleda.

Pullukala, mida rahvakeeli rasvakalaks nimetatakse, võib kasvada kuni 18 sentimeetri pikkuseks, kuid Eesti vetes tabatud isendid on teatmike andmetel 7- kuni 12-sentimeetrised. Pühapäeval püütud pullukala pikkus oli 12,5 sentimeetrit.

«Kohas, kus kala püüti, oli vett ainult meetri jagu, kala oli elus ja end tugevasti kõhualuse iminapaga vette visatud klaaspurgi põhja külge kinnitanud,» kirjeldas Shpilev.

Kui elusat pullukala käes hoida, kipub ta teaduri sõnul end iminapaga isegi peopesale kinnitama.

Eluskala pruun värvus loomakese surres taandub, asendudes lillakasroosa tooniga.
«Et tegemist on väheliikuva põhjakalaga, on inimestel temaga kokkusaamised aset leidnud enamasti traallaevade pardal, vahel kalaletis, kus räimede sekka sattunud lillakasroosa kalake torkab hõbehallis räimemassis kergesti silma,» selgitas teadur ja lisas, et inimtoiduna on pullukala väheväärtuslik.

Shpilevi sõnutsi on pullukala Läänemere reliktne liik, pärinedes ajast, kui praeguse Läänemere asemel oli Joldia meri.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles