Keskkonnaamet hoiatab mürgiste karuputkede eest

Karuputke mürgitamine Haaslava vallas Kriimanis.

FOTO: Margus Ansu

Suvi ja taimede kasv on jõudnud maksimumini ning suurima kasvu on saavutanud ka suurte valgete õisikutega karuputke võõrliigid, nende niitmisel tuleb aga olla äärmiselt ettevaatlik, hoiatas keskkonnaamet.

Nad võivad kasvada kuni 4 meetri kõrguseks ja leht kuni 1,2 meetrit pikaks, vahendas ameti pressiesindaja.

Väiksemad ja mitte-õitsevad taimed ei pruugi aga kõrge rohu seest kohe kätte paista. Keskkonnaamet tuletab meelde, et Sosonovski ja hiid-karuputk on mürgised taimed ja nende niitmisel ning tõrjel tuleb olla väga ettevaatlik.

Kokkupuutel taimemahlaga ja koosmõjus päikesega võivad tekkida ulatuslikud põletusele sarnased villid või raskemal juhul haavandid. Haigusnähud algavad kipituse, kiheluse ja punetusega ning koht võib olla päikese suhtes tundlikum veel aastaid hiljem.

Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Eike Vunk ütles, et kaitseks karuputke taimede mahla eest tuleb kindlasti kanda kogu keha katvat riietust.

«Kuna karuputke tõrje käigus toimub taime muljumine ja taimemahlad pääsevad välja, siis tuleb kanda kõrge säärega kummikuid, kummikindaid, kaitseprille ja vett hülgavat riietust,» ütles Vunk.

Mahlaga kokkupuutunud koht tuleb kiirelt veega pesta ja päikese eest kinni katta, haigusnähtude tekkimisel pöörduda arsti poole. Töö lõppedes tuleb riided ettevaatlikult seljast võtta ja puhtaks pesta. Tundlikuma naha puhul võib nahaärrituse tekkimiseks piisata ka lihtsalt taimega kokkupuutest. Eriti ohtlik on karuputke taimede niitmine trimmeri või muruniidukiga ja kui nende esinemine näiteks õuemurus on varasemalt teada, soovitab k eskkonnaamet need juba varakevadel väikesekasvulisena välja kaevata.

Keskkonnaameti koduleheküljelt www.keskkonnaamet.ee leiab rohkem informatsiooni karuputke võõrliikide, nende tõrje, leiukohtade ja tõrjemeetodite kohta. Lisaks leiab sealt ka tõrjetööde teostamise ohutusjuhendi.

Eestis leidub karuputke võõrliike ligikaudu 1500 hektaril. Tänavu käivitus 2006. aastal alanud riiklik tõrjeprogramm mai keskel ja tülikaid võõrliike tõrjutakse Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel sel suvel umbes 1470 hektaril. Karuputke võõrliikide tõrje on järjekindlust, püsivust ja ettevaatlikkust nõudev tegevus ning keskkonnaamet tänab kõiki kodanikke ja kohalikke omavalitsusi, kes on võtnud oma ülesandeks hoida oma maa korras ja tõrjuda karuputke eraalgatusena. Keskkonnaamet ootab jätkuvalt teateid uutest leiukohtadest.

Tagasi üles