iDeal kampaania

Hülged viisid siiauurijate kalad võrgust minema

Hülgepoeg

FOTO: http://skeltmer.ee/.

Ruhnu lähistel merisiigade kudemisala uurinud teadlased tõdesid, et hallhülge arvukus on seal piirkonnas niivõrd kasvanud, et nii mõnelgi korral saadi kala asemel vaid lõhutud võrgud.


Eestimaa Looduse Fondi projekti käigus uuritakse Gretagrundi madalal sealseid linde, kalastikku ja merepõhja elustiku ning elupaigatüüpe. Gretagrundi madalik on teadlaste poolt välja pakutud kui potentsiaalne mereline kaitseala.

2.-7. novembril viisid Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi uurijad läbi ihtüoloogilise ekspeditsiooni Gretagrundile ja võrdlusalana kasutatud Ruhnu saare lähistele.

Eesti Mereinstituudi vanemteaduri Markus Vetemaa sõnul oli kevadise ekspeditsiooni käigus kogutud materjali kalastiku üldülevaate saamiseks.

«Paarikümne aasta vanuste andmete järgi otsustades kudes siig tollal kõikjal saare ümber ning Ruhnust loodes ulatusid kudealad isegi kuni 15 m sügavusele. Uute andmete järgi otsustades koeb merisiig ka Gretagrundi madalikul, mille kohta varasemad andmed puudusid,» sõnas Vetemaa.

Looduskaitselisest aspektist vaadeldes positiivse ja kalanduslikust aspektist vaadeldes negatiivse tähelepanekuna tõid teadlased esile seda, et hallhülge arvukus ja käitumine Ruhnu lähedal muutis teadusliku kalapüügi kohati väga raskeks - nii mõnelgi korral saadi kala asemel vaid lõhutud võrgud, mis tähendas, et sellel konkreetsel juhul jäi saamata ka ihtüoloogiline informatsioon.

2.-3. novemberini tegi Eesti Ornitoloogiaühing neljanda linnuloendusreis Gretagrundile. Kui kevadisel ja suvisel loendusel loendati linde suhteliselt vähe, siis sügisesel loendusel oli linde arvukalt.

Loendati ligikaudselt 16000 peatuvat auli, umbes 400 alki (peamiselt lendavad isendid), ligi tuhat vaerast (liigini määratud linnud olid peaaegu eranditult tõmmuvaerad).

Lisaks kohati Ruhnu saarel haruldast lindu kõrbe-kivitäksi. Kui haruldustekomisjon peaks selle kinnitama, oleks see liigi viies kohtamisjuht Eestis.

Projekti läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute keskus.

Tagasi üles