Keskkonnainspektsioon tuletab kõigile meelde, et mitte igal pool ei tohi mootorsõidukiga sõita, samuti ei saa igasse kohta telki püstitada ega lõket teha.
Inspektsioon: igal pool ei tohi telkida ega lõket teha
29. juuni 2011, 18:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suvel sagenevad seaduserikkumised, mis on seotud sõitmisega veekogude ranna või kalda piiranguvööndis, telkimisega kaitsealadel ning lõkketegemisega selleks mitteettenähtud kohtades, meenutas inspektsiooni pressiesindaja.
Näiteks 25. mail sõitis 48-aastane Emil sõiduautoga Lääne-Virumaal Vihula vallas Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis mööda avalikuks liiklemiseks suletud metsateed Käsmu poolsaarele, seda hoolimata metsaomaniku ehk riigimetsa majandaja poolt teele paigaldatud keelumärgist. Seejärel püstitas ta kaitseala piiranguvööndis selleks mitteettenähtud kohta telgi. Vales kohas sõitmise ja telkimisega rikkus ta metsaseaduse, looduskaitseseaduse ja Lahemaa rahuvuspargi kaitse-eeskirja nõudeid. Inspektsioon määras mehele 60 euro suuruse trahvi.
4. juunil sõitis 28-aastane Kristo sõiduautoga Viljandimaal Pärsti vallas Raudna looduskaitsealal väljaspool sõitmiseks määratud teid ning parkis mootorsõiduki väljaspoole selleks ettenähtud parkalat Raudna tehisjärve kaldale, 20 meetri kaugusele veepiirist. Temale määrati 80 euro suurune trahv.
18. juunil sõitis 34-aastane Neeme mootorpaadiga Pärnu maakonnas Tori vallas Soomaa rahvuspargi territooriumile jääval Raudna jõel. Rahvuspargi kaitse-eeskirja järgi on rahvuspargi veekogudel lubatud sõita ainult mootorita ujuvvahendiga. Sõitja oli teadlik, et ta viibis Soomaa rahvuspargi territooriumil, kuid ei teadnud, et Soomaa rahvuspargis on veekogudel mootorpaadiga sõitmine keelatud. See rikkumine tõi kaasa 40 euro suuruse trahvi.
Enne loodusesse sõitmist, eriti kui sõidetakse oma kodukohast kaugemale, tasub pisut ette valmistada ning järele uurida, kas ja millised keskkonnakaitselised piirangud konkreetsel veekogul või alal kehtivad.
Veekogu äärde sõites tuleb meeles pidada, et kõigile veekogudele on kehtestatud piiranguvöönd eesmärgiga kaitsta rannal või kaldal asuvaid looduskooslusi – taimestikku, linde, loomi. Piiranguvööndi laius sõltub veekogu suurusest. Näiteks Läänemere ja meie suuremate järvede – Peipsi, Pihkva, Lämmijärve ja Võrtsjärve – piiranguvöönd on 200 meetrit, üle 10 ha suurusel järvel või veehoidlal ning üle 25 km2 suuruse valgalaga jõel või ojal on see 100 meetrit, kõige väiksematel veekogudel on kalda piiranguvööndi ulatus 50 meetrit. Piiranguvööndis tohib sõita ainult selleks ettenähtud teedel.
Kasulikku teavet saab:
Kaitsealade piirid - maa-ameti geoportaal
Kaitsealade kaitse-eeskirjad - Riigi Teataja
Looduses liikumine - keskkonnaministeeriumi koduleht
Looduses puhkamise võimalused - RMK koduleht
Veekogu äärde sõitmine, paadi vette viimine, piiranguvööndi laius - looduskaitseseadus
Kalapüüginõuded - kalapüügiseadus, kalapüügieeskiri
Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded