/nginx/o/2010/02/17/314663t1he2e5.jpg)
/nginx/o/2010/06/13/385876t1hdece.jpg)
Päikese ultraviolettkiirgus on praegu eriti tugev ning seetõttu ei tohiks inimesed end pikaks ajaks päikese kätte unustada.
UV-indeks tõusis taas üle ohtliku piiri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimese jaoks muutub UV-kiirgus ohtlikuks, kui indeks tõuseb üle 6. Viimastel päevadel on UV-indeks Eestis olnud 7 ümber ning täna kell 12.53 mõõdeti Tartu Observatooriumis päevamaksimumiks suisa 8,6.
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi sünoptiku Merike Merilaini sõnul ei ole 7-8 ümber paiknev UV-indeks Eestis midagi haruldast, sama kõrgele tõuseb see peaaegu igal suvel, kuid inimesed peaksid sellest hoolimata end päikesepõletuse eest hoolega kaitsma.
Saadud kiirgusdoos sõltub ajast ja kõrgema indeksi puhul tekib põletus lühema ajaga. Päevitamine põletuseni põhjustab eelsoodumuse korral nahavähi arengu.
Heleda nahaga Põhjamaade rahvad on UV-kiirguse suhtes tundlikumad kui näiteks tumedanahalised aafriklased ning UV-indeksi 3 puhul saab keskmine eestlane põletuseni küündiva doosi 50 minutiga ja indeksi 6 puhul kaks korda lühema ajaga ehk juba 25 minutiga. Esmasel päevitamisel ei tohiks päikese käes olla kauem kui 20 minutit.
Et UV-kiirgus hajub õhus märksa enam kui nähtav valgus, siis saab suvel päevituda ka varjus, kus ohtliku doosini kulub umbes kaks korda rohkem aega kui päikese käes. Päevitades võib kergesti tekkida illusioon, et kui ennast päikesekiirte eest varju hoida, siis nahk punaseks ei lähe. Läheb ikka. Ultraviolettkiirgus tuleb otsejoones läbi atmosfääri palju halvemini kui nähtav kiirgus ning õhu molekulidel hajumise tõttu jõuab ta päevitajani kõikvõimalikest suundadest.
Otsekiirguse osa küünib pooleni summaarsest vaid südasuvise keskpäeva paiku, madalama päikese korral jääb aga hajuskiirgusele järjest rohkem alla. Paksult lauspilves ilmaga ei edene ka päevitamine, kuid osaliselt pilves ilmaga võib pilvedelt peegeldumine suunata nahale koguni rohkem UV-kiirgust kui täiesti selge ilma korral.
Hetke UV-indeks sõltubki oluliselt päikese kõrgusest ja pilvedest. Öösel, kui päikest pole, on indeks 0. Indeksi päevamaksimum tuleb kohalikul päikesekeskpäeval, mis Eesti suveajas on kella 13 ja 13.30 vahel. UV-indeks on kõrge mõne tunni vältel keskpäeval. Vahelduva pilvisuse korral võib hetketi indeks olla kõrge, kuid päevadoos jääb väiksemaks kui selge taevaga.
Eestis mõõdetakse erüteemset UV-kiirgust Tõraveres.