Vihmata jaanilaupäeva pole olnud viimased 20 aastat

Sajuste jaanilaupäevade arv Eesti eri paigus viimase 50 aasta jooksul. Foto: www.emhi.ee

Kurb on kokku võtta tõsiasja, et alates 1990. aastast ei ole olnud ühtki jaanilaupäeva, mil Eestis mõnel pool vihma tilgutanud poleks, kirjutab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI) kodulehel.

Kuskil ikka sajab! Näiteks märgiti üldiselt vihmata 2000.a. jaanilaupäeval sademeid Rohukülas, Dirhamis ja ka Otepääl.

Viimase 50 aasta kõige sademeterohkem jaanilaupäev oli 1965. aastal, mil 50 ilmajaama keskmiseks sademetehulgaks saadi 12,8 mm. Tallinnas mõõdeti siis vihmavee kõrguseks 20,7 mm ja see on alates 1931. aastast pealinna jaanilaupäeva sademeterekord.

Viimane väga märg jaanilaupäev oli 2006. aastal ja seda praktiliselt kogu Maarjamaal. Kõige rohkem täitusid siis sademete mõõtenõud Pärnus – 42.1 mm ja ainukesed kuivad ilmajaamad olid Võru ja Rohuküla.

Üldiselt peetakse 2006. aasta suve sajandi üheks kõige põuasemaks, jaanilaupäev oli vihmavaese aja väheseid erandeid ja taeva õnnistus põllumehele.

Viimase 50 aasta 23. juuni sademete rekordiks võib pidada 1988. aastal Kuusikul allatulnud vihmavett, mida kogunes 43.2 mm.

Kus on õige peokoht?

Kes jaanilaupäevaks alalist pidupidamiskohta otsib, see võiks välja valida Peipsi järve lähedal Räpina ümbruse ning Vasknarva – nendes jaamades mõõdetud 1 mm ja suurema sademetehulgaga vihmasid on siis olnud vaid 13 aastal viiekümnest.

Seevastu Valga kant ja Jõhvi ümbrus Kirde-Eestis on enam-vähem pooltel aastatel tundnud pidupäevase vihma kibedust. Keskmine sademete hulk 1961-2010. aastate jaanilaupäevadel on 50 aasta jooksul olnud kõige suurem Kasaris – 4.0 mm, kõige väiksem aga Ristnas – 1,5 mm.

Ega vist tänavunegi jaan vihmata pole. Prognoosi järgi tiheneb neljapäeva öösel pilvisus ja päevaks on oodata läänest alates suvist vihma. Õhtupoole lubatakse siiski saju lõppemist.

Õhusooja keskmine üha kerkib

Veidi ka jaanipäeva õhusoojast ja selle kõige madalamatest näitudest, mida loetakse termomeetritelt tavaliselt varahommikul, kui jaanitulelised tuttu lähevad.

Viimase 50 aasta ilmajaamade 24. juuni keskmine miinimumtemperatuur on 7,6 kraadi, kuid võib olla vahel väga madal – näiteks 1982. aastal 4,5 kraadi, vahel hoopiski kõrge – näiteks 1988. aastal 15,5 kraadi.

Üksikutest jaamadest langes õhutemperatuur kõige madalamale 1992.a. Kuusikul (0 kraadi), kõige kõrgem oli miinimum aga 1999. aastal Tiirikojal (19,2 kraadi).

Jaanipäevade õhusooja üldine tendents on seejuures positiivne – keskmine läheb tasapisi kõrgemaks. Kui aga ilmaandmetest valida viimase kolme aasta Eesti ilmajaamade kõige madalamad jaanipäeva miinimumtemperatuurid, tuleks hoiatada: läheb aina külmemaks! 2008. aastal oli termomeetri näit kõige madalam Jõhvis (9,6 kraadi); 2009.aastal Jõgeval (7,6 kraadi) ja 2010. aastal Kuusikul (5,5 kraadi).

Viimati ületas meteojaamade jaanipäevane minimaalne õhutemperatuur 10 kraadi läve kümme aastat tagasi: 2001. aastal (12,1 kraadi).

Nii et sääsed, vihm ja külm – mõelge, enne kui jaanitulele lähete!