/nginx/o/2008/07/31/61234t1hafd7.jpg)
Viimastel aastakümnetel on kährikute arvukus sedavõrd suurenenud, et loodusliku tasakaalu säilitamise huvides tuleb hakata seda loomaliiki ohjama.
Kährikute ohjamiseks valmib tegevuskava
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kährikute ohjamiskava koostamiseks teeb keskkonnaministeerium koostööd zooloogidega ja on tellinud Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi zooloogilt Harri Valdmannilt kähriku (Nyctereutes procyonoides) ohjamiskava, vahendas ministeeriumi pressiesindaja.
Sel aastal valmib ohjamiskava sissejuhatav ülevaatlik osa ning teine pool, mis sisaldab arvukuse reguleerimise plaani, saab valmis järgmisel aastal.
«Kährik on Eestis looduslikku tasakaalu ohustav võõrliik, sest oma toitumisega kahjustab ta meie pärismaiseid liike,» ütles
keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Merike Linnamägi.
Hooajaliselt toituvad kährikud maaspesitsevate lindude munadest ja poegadest ja võivad seega kogu pesitsusperioodi rikkuda.
Samuti toituvad nad meie kahepaiksetest ja roomajatest, kes on aga kõik kaitse all.
«Lisaks sellele kannavad kährikud inimesele ohtlikke parasiite,» täpsustas Linnamägi.
Kährik kannab marutaudi ja rebaste kärntõbe. Näiteks 2004. aastal oli Eestis enam kui pooled marutaudi haigestunud
loomad just kährikud. Õnneks on viimastel aegadel tänu vaktsineerimisele marutaud loomade seas vähenenud.
Kähriku ohjamiseks tuleb koostada tegevuskava, sest selle loomaliigi arvukus avaldab olulist negatiivset mõju nii keskkonnale kui ka inimese tervisele.
Selliste võõrliikide ohjamiskavade koostamise eesmärgiks on
anda ülevaade liigi bioloogilistest iseärasustest kui ka vastava liigi arvukuse ja leviku kontrollimise meetodite planeerimisest ja seega loodusele mõju vähendamisest.
Ohjamiskava valminud esimeses pooles antakse ülevaade kähriku süstemaatilisest kuuluvusest ja sigimisest, geograafilisest levikust maailmas ja Eestisse levimisest ning võimalustest asustustiheduse selgitamiseks.
Lisaks on käsitletud kavas kähriku poolt edasi kantavaid
parasiite. Põhjalikult on räägitud ka kähriku toitumisest ja sellest, milliste pärismaiste imetajatega võib esineda toidukonkurentsi ja milliste liikide säilimisele võib tema kisklus osutuda ohtlikuks.
Kährik on tunnistatud kahjulikuks pea kõikjal Euroopas. Ohjamiseks kasutatakse jahti. Eestis ja ka mitmetes teistes riikides võib neid küttida aastaringselt.